Tähtpäevadel lindi kandmises pole midagi halba.
Viimastel aastatel on üha rohkem nähtavaks muutunud autode külge seotud Georgi lindid ja ilmselt võis neid ka pisut rohkem näha septembrikuisel Punaarmee Tallinnasse jõudmise aastapäeval.
Georgi lindi kandmine ei tarvitse tähendada midagi väljakutsuvat. See on kujunenud traditsiooniks Teises maailmasõjas hukkunute mälestamisel selle sõjaga seotud tähtpäevadel. Kuid koos Venemaa lipuga muutub see juba murettekitavaks, külvab kahtlusi ja ärritab eestlasi, sealhulgas ka mind. Pakun, et need inimesed, kes tähtpäevadest sõltumata panevad oma auto külge Georgi lindi ja Venemaa lipu, teevad seda hoopis teistel põhjustel kui hukkunute mälestuseks.
Aasta läbi lehvivad oranžimustatriibulised lindid ja Vene lipud on hoopis selleks, et näidata Eesti riigi vastast meeleolu, ustavust Venemaale ning toetust Venemaa praegustele võimudele.
Õnneks saan tõdeda, et paljud venekeelsed noored siiski ei kuulu radikaalide rühma ja on tavaliselt enam-vähem integreeritud noored eestlased. Pakun, et tulevikus radikaalide arv (nad on põhiliselt vanemaealised) väheneb ja kaob, kuid Georgi lintide kandmise traditsioon jääb mingil määral püsima.
Endiselt on piisavalt inimesi, sealhulgas noori, kes kannavad Georgi linti ainult 9. mail ega täienda seda Venemaa lipuga. Nendes pole mingit põhjust näha radikaale. Nad teevad seda algpõhjusest lähtuvalt, Teises maailmasõjas hukkunute ja sõjaveteranide austamise pärast. See on pigem väljakujunenud peretraditsioon.
Valetõlgenduste võimalus
Need inimesed ei ole Eesti vastu, nad armastavad seda ega ole julgeolekule ohtlikud. Kui neid vaadatakse seetõttu kuidagi vaenulikult, teeb neile väga haiget. Georgi lint on paljude vene kultuuri esindajate jaoks selle lahutamatu osa ja sellega peame arvestama, mitte sellepärast kedagi vihkama.
Halvem oleks see, kui inimese jaoks Teine maailmasõda, seal hukkunud ja nende mälestus midagi ei tähendaks. Eestikeelne kogukond ei peaks avaldama rahulolematust selle traditsiooni üle ega üritama midagi keelata.