Helme vallast Kalme külast pärit ning viimasel ajal Tõrvas elavat Margo Metsoja tunnevad kindlasti paljud. Noormeest, kellel tuleva aasta alguses 24. eluaasta täitub, võib näha pidevalt midagi organiseerimas, eest vedamas või tulevikuks plaanimas.
Margot võib näiteks kohata Tõrva kinos uusimaid kodumaiseid filme näitamas, kohalikus noortekeskuses projekte kirjutamas ning noortele spordi- ja kultuurisündmusi korraldamas. Lisaks töötab noormees Tõrva linnavalitsuses, kuulub mitme MTÜ juhatusse, tegeleb Helme volikogus vallapoliitika edendamisega ja vastutab varsti jälle alustava Tõrva Raadio tehnilise poole eest.
Peale kõige selle, mida Metsoja mitte tundvad inimesed tema tavatööks võivad pidada, leidub tal hea hulk hobisid: alustades pillimängust ja kokkamisest, lõpetades joonestamise ja maalimisega. Täiesti õigustatult tekib küsimus: kuidas ta küll kõigeks selleks aega ja energiat leiab?
«Mõtlen vahel sama, aga tegelikult ma ei tee ju seda kõike korraga. Vahepeal näiteks maalin neli päeva jutti ja midagi muud ei teegi,» rääkis Metsoja. Ta nentis, et väga palju asju, mida ta praegu nii-öelda ametliku tööna teeb, tegi ta varem hobi korras ja vabatahtlikult.
Ülikool valmistas pettumuse
Seinast seina ulatuvad huvid ilmnesid noores mehes varakult, kui ta juba teismelisena enda jaoks videomonteerimise, 3D-joonestamise ja loodusteadused avastas. Põhikoolis käies ja suure geograafiahuvilisena korraldas ta kodukülas sõpradele orienteerumisvõistlusi ning meisterdas kuuris tuulegeneraatoreid ja mudellennukeid.
Samas tunnistas noormees, et olles kasvanud pisikeses külas, ei puudu tal valusad kogemused alkoholiga. «Käisime sõpradega pärast kooli pidevalt väljas joomas. Mingil hetkel sain sellest üle ja nüüd võib mind praktiliselt karsklaseks nimetada,» rääkis Metsoja, kes peab vägijookidest loobumist peamiseks põhjuseks, miks ta Tõrva gümnaasiumi kuldmedaliga lõpetas.
Pärast lõpetamist seisis ees raske valik. «Tavaliselt on nii, et kui mingi aine sobib, minnakse seda õppima. Mina tundsin kuidagi kõige vastu huvi – isegi statistiline analüüs kõlas hästi.» Kuigi Margo oli tegelikult kogu elu soovinud isa eeskujul ehitajaks saada, tekkis tal gümnaasiumis mõte hoopis piloodiks õppida. «Midagi täiesti teistsugust ju,» põhjendas ta.
Ajateenistuses ära käies muutus aga noormehe siht jällegi ning nii sattus ta õppima Tartu Ülikooli haridusteaduskonda, kus silme ees füüsika- ja geograafiaõpetaja amet. «Ülikool ei olnud päris see, mida ootasin,» tunnistas Metsoja, kes oli alguses arvanud, et tegemist on sammuga gümnaasiumist edasi. «Praktikat, mida alguses lootsin ja ootasin, oli seal minimaalselt.»
Kuigi Metsoja otsustas siiski kooli kas või tunnistuse saamiseks lõpuni käia, jäi tal kolmandal aastal nõutud lõputöö esitamata. «Kevadeks teen selle kindlasti valmis, aga pean tunnistama, et ei tunne ennast kõrgharituna.»
Tõrva kino ja raadio ärkavad ellu
Üks peamistest põhjustest, miks kool esialgu ootele jäi, oli taas uute huvide tekkimine. Olles paari aasta eest Tõrva kinos näidanud endatehtud videokokkuvõtet Tõrva Loitsust, lähenes noormehele tööpakkumisega linnavalitsuses Tõrva linnapea Maido Ruusmann. «Eks ta mõtles, et muidu on linn järjekordsest noorest ilma,» arvas Metsoja, kes pakkumise pikemalt mõtlemata vastu võttis.
Kuigi konkreetset ametinimetust Metsojal seal pole, tegelevat ta peamiselt neljas suunas: Tõrva kino eestvedamine abilinnapea Piret Karuga, 18+ noorsootöö, filmimised ja ruumiline joonestamine. «Tegelen projektide kirjutamise ja kavandamisega ning noorte kaasamisega,» kirjeldas Margo lühidalt oma igapäevatööd noortekeskuses.
Praegu tegeleb Metsoja näiteks Tõrva noorsoo arengukava koostamisega. Kuna juba paari nädala pärast alustab oma järjekordset jõuluhooaega Tõrva Raadio, on noorel elektroonikahuvilisel tükk tööd ka värskelt saabunud raadiotehnika kokku monteerimisega.
Eelmisel aastal alustanud ja üllatavalt populaarseks osutunud Tõrva Raadio projekti nimetab Metsoja ka üheks oma kõige suuremaks «ärategemiseks». «Ruusmann oli see, kes idee välja käis, aga kogu tehniline pool jäi minu kanda,» rääkis Margo, kelle projekt suvel Kodanikuühiskonna Sihtkapitalile esitatud sai. Taotlus tõi raadiomeeskonnale ka 10 000 euro suuruse toetuse raadiotehnika ostuks.
Lisaks tuleb muu hulgas tänada Metsoja Tõrva kino taaselustamise eest. Koos abilinnapea Piret Karuga asutasid nad Tõrva kinosõprade seltsi, mis aastate jooksul kinole heli- ja filmitehnikat on hankinud. Kusjuures varsti on neil kavas kino veelgi uhkemaks muuta, soetades sinna digiprojektori, millega saaks näidata juba kassahittideks nimetatavaid linateoseid.
Tulevane riigikogulane?
Paralleelselt kõigega on Metsoja aktiivselt osalemas ka kohalikus poliitikaelus, olles Helme vallavolikogu liige. «Võtsin pärast kaitseväest tulekut ühendust Karl Kirdiga, kes oli Tõrva-Helme noorte klubi eestvedaja, ja rääkisin oma mõttest volikokku kandideerida.» Tänu Karli toetusele õnnestus Margol vähem kui poole aastaga saada kohaliku klubi esimeheks.
Edasi korraldas Metsoja juba oma kandideerimisplatvormi tutvustamiseks haridus-, transpordi- ja turismiteemalisi seminare, mis päädisid lõpuks tema valimisega Helme volikokku 2013. aastal. Nüüdseks on ta juba nii haridus- ja kultuuri- kui eelarvekomisjoni alaline liige. «Inimestele võib jääda mulje, et volikogu käib vaid kord kuus koos kätt tõstmas, aga tegelikult on just komisjonid need, kus saab kõik asjad valmis vaieldud.»
Metsoja on oma sihiks seadnud Riigikokku kandideerida. «2019. aasta valimised on võib-olla liiga varsti, aga 2023. kandideerin ma kindlasti,» arutles noormees, kes enda sõnul soovib kõrgele kohale pääseda mitte läbi parteisiseste mahhinatsioonide, nagu paljud teised, vaid midagi ka reaalselt ära tehes.
Mees nagu orkester
Lisaks tööle ja kohaliku eluolu korraldamisele leidub Metsojal ka arvukalt hobisid, millega vabal ajal tegeleda. «Tegelikult kattuvad mu töö ja hobid suurel määral, kuna projektide kirjutamisega tegelesin ma varem vabatahtlikult, sama lugu on joonestamise ja videotega tegelemisega.»
Näiteks eelmisel suvel valmis Metsoja kui operaatori, kaaslavastaja ja -stsenaristi käe all film «Kino kardinate vahel», mis dokumenteeris Tõrva kinomaja ajalugu. Tema lühemaid filmitöid saab näha Youtube’i vahendusel ning tema juba gümnaasiumipäevil tehtud ruumilisi joonestusi Tõrva tähtsamatest hoonetest võib uurida programmist Google Earth.
Peale kitarri on ta viimasel ajal hakanud harjutama ka klaverit. «Mul on väike unistus, et oskaksin klaveril mängida Queeni hitti «Bohemian Rhapsody».» Enda kinnitusel on tal lugu juba peaaegu selge, vaid jupike ootab veel õppimist. «Oleks ju lahe, kui võiksin kusagil klaverit nähes kas või ühte lugu mängida.»
Kui muusikariistad, arvuti ja kaamera Metsojale tüütuks muutuvad, võtab ta kätte pintsli ja värvid ning tegeleb maalimisega või siis hoopis valmistab midagi maitsvat süüa. «Tahaks kindlasti kunagi Tõrvas endatehtud toitu pakkuda,» unistas Margo, kellel kirjas mitu reptsepti, mille kallal ta mõnel vabal õhtupoolikul vaeva näeb.
«Tean, et neid asju tundub palju, kuid arvan, et inimene peakski olema multifunktsionaalne,» arvas Metsoja, kes ütles, et tegelikult on ta praegu oma eluga päris rahul ning mingeid suuri plaane tal otseselt meeles ei mõlgu. «Mulle meeldib kõik, mida ma praegu teen, ja ma üritan seda kõike võimalikult hästi teha.»
KOMMENTAAR
Piret Karu, Tõrva abilinnapea ja Tõrva kinosõprade seltsi kaasasutaja
«Puutun Margoga kokku peamiselt kino kaudu. Margo on väga hea tehnilise taibuga ja koostöö meil sujub. Tavaliselt otsin mina filmid, panen kalendrisse, arutame veel läbi ning Margo hooleks jääb tehniline pool. Ka kvaliteetne kinoinventar ja popkornimasin (mis on kino ilma popkornita!) on olemas tänu Margole. Projektide osas on samamoodi: minu hooleks on enamjaolt sisuline osa, Margo teeb eelarve ja võtab pakkumised.
Kino eestvedamiseks on peale tehnilise taibu ja kõige muu vaja ikkagi eelkõige suurt annust entusiasmi ning mul on hea meel, et Margo näol on olemas üks kohalik tubli noor, kes on muude asjade seas võtnud südameasjaks ka kinotegevuse edendamise.»
Lugu ilmus 05.12.2015 Valgamaalases