Jekaterina Trumm: Kuidas juua poole vähem?

v_katiEilne lugu esimesel koolipäeval purjus peaga kooli sõitnud noorest tekitab kõhedust. Veelgi hullem on see, et tegu oli kogu pere ettevõtmisega, ehk siis purjus roolis oli ka noore ema. Selliste hirmsate üksikjuhtumite kõrval on alkoholi tarbimine Eestis igapäevaselt laialt levinud ning sellest tingitud kahjud on ulatuslikud. Noortele on probleemiks alkohoolsete jookide kerge kättesaadavus ja tarbimiskultuur. Korraga tarbitakse alkoholi suurtes kogustes ning võrreldes Põhjamaadega esineb Eestis rohkem kange alkoholi tarbimist. Eestis tarbiti 2015. aastal 4 liitrit puhast alkoholi, Rootsis 1,1 liitrit.  Islandil aga noored ei joo enam peaaegu üldse. Mis muutus?

 

Alkoholi tarvitamisega tehakse Eestis varakult algust ja selle tarvitamine on sage. Vaadates statistikat Eesti noorte alkoholi tarbimisest avaldub õõvastav pilt.  Kooliõpilaste tervisekäitumise uuringust selgus, et alkoholi oli proovinud  juba 40% 11-aastastest. 15-16-aastaselt joovad noored juba üsna sagedasti ja mitte vähe. Eesti noored mitte ainult ei proovi alkoholi, vaid joovad regulaarselt suuri koguseid – 53% 15-16-aastastest vastanutest olid vähemalt korra viimase kuu jooksul joonud viis või enam alkohoolset jooki järjest. Islandil oli noorte alkoholi tarvitajate protsent kunagi sarnane – 46% protsenti 15- 16 aastastelt viimase kuu jooksul. Praegu on see number langenud 5% peale.

Mis tõi Islandil drastilise muutuse? Väga suureks teguriks oli täielik alkoholi- ja tubakareklaamide keelustamine, poelettidelt on alkohol kadunud. Alkoholireklaami piiramine on tõhus meede alkoholitarvitamise ennetamiseks alaealiste hulgas, vähendades seeläbi ka nende poolt tulevikus tarbitud alkoholi koguseid. Sotsiaalmeedia on kujunenud populaarseks alkoholitoodete reklaamimise vahendiks, seega on väga oluline alkoholireklaami täielik keelamine ka internetis. Just selliseid meetmeid tuleks rakendada ka Eestis.

Teiseks suureks muutuse toojaks on Islandi noorte organiseeritud vaba aeg. Nimelt tehti lastele võimalikuks sporditrennide ja huviringide kasutus, mille eest maksab riik. Riik tagab noortele vastava huvi- või spordiala kasutuse kaks korda nädalas, mis tähendab, et noortel on sisustatud vaba aeg ning alkoholi tarbimine väheneb.

Eestis saab alkoholi kätte liiga kergelt! Kokku oli meil 2014. aasta seisuga 617 alkoholi müüvat kauplust, millest kangeid jooke müüs 459. On hirmutav, et kui Rootsis on 100 000 inimese kohta vaid 3,5 alkoholikauplust, siis Eestis on see number 195. Ligi 60% inimestest asub lähim alkoholi müügikoht vaid kümne minuti teekonna kaugusel. Alkohol tuleks seega viia eraldi poodidesse nagu Rootsis ja Soomes, sellega väheneks alkoholi liigtarbimine. Alkohol ei oleks enam inimestel kiusatuseks silme ees ning alkoholi kättesaadavus oleks raskendatud ka emotsioonijoojatele, kelleks on tihtipeale just noored.

Ainult aktsiisi tõstmisega probleemi ei lahenda. Eestis on alkoholiaktsiisi tõstetud iga-aastaselt alates 2012. aastast (+5% aastas) ning alates 2015. aastast tõusevad aktsiisimäärad veelgi kiiremini, mis kasvatavad maksulaekumisi ning piiravad alkoholi tarbimist ning sellega kaasnevalt ka müügimahtusid. Praegune statistika Eestis alkoholi tarbimise kohta näitab, et probleemile on vaja lahendust ja et aktsiisi tõstmine on vaid osa lahenduste paketist.

Peavad liituma ka teised kättesaadavust ja hoiakuid muutvad meetmed. Samuti tuleks avalikel üritustel ja nende kajastamisel mitte propageerida alkoholi tarbimist. Näiteks võiks omavalitsustel olla voli määrata, mis kellani tohib ööklubides alkoholi müüa. Kui lõpetada alkoholi müümine kella 1-2 paiku öösel, oleks suurem tõenäosus, et pidutsejad jõuavad enne tänavale minekut kaineneda ja sellest tulenevalt oleks vähem õnnetusi ning pahandusi.

Minu suhtumist alkoholi on mõjutanud lähedastega juhtunud õnnetused ning alkoholismi tagajärjel kaotatud perekonna liige ning seetõttu ka seda ise väga ei tarbi. Jätkuvalt hoiatatakse inimesi joomise tagajärgede eest ning selle tagajärjel toimunud õnnetusjuhtumitest, kuid enne, kui endaga midagi juhtunud pole, seda juttu ei kuulata. Kindlasti ei taha ma öelda, et juua ei tohi, kuid alkoholi tarbimist peab vähendama. Ka mina võtan mõnikord mõne klaasi veini, aga kindlasti ei oota ma pikkisilmi nädalavahetust selleks, et endale joovet tekitada. Arvan, et noored saavad nautida vaba aega ka alkoholi mitte tarvitades ning soovin, et nad näeksid ja saaksid aru, et peo hing ei pea olema joomine.

Häid näiteid inimeste tervisest hoolimisest on Põhjamaadest võtta palju. Hoolime oma inimestest ja noortest. Võtame ennast kokku: joome poole vähem!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga