Uik Leete

491 Uik Leete

Sellest sügisest alustasin Tallinna Ülikoolis sotsioloogia erialal ja ühtlasi ka Tallinnas elamise teist aastat. Sündinud ja üles olen kasvanud Tartus, kus jõudsin ka ühe aasta filosoofiat õppida, enne kui otsustasin minna vabatahtlikule teenistusele Saksamaa kirdenurka Greifswaldi linna. Greifswaldis oldud aasta jooksul oli mul erinevaid, kohati väga lennukaid, mõtteid ja tundeid selle osas, mida ma järgmisena teha ja kus ma järgmisena olla tahan. Aga, nagu tihtipeale juhtub, tundsin aasta lõpu poole, et tahan ikkagi tagasi Eestisse tulla ja siin ka poliitiliselt aktiivsem olla.

Enne Tallinnasse kolimist olin kuulnud ja lugenud probleemidest, mida Tallinna linnaruum endast kujutab, ning olles nüüdseks kesklinnas aasta elanud, olen seda ka omal käel kogenud. Tallinna mure seisneb tema autokesksuses. Jalakäijal tuleb harjuda kitsatel kõnniteedel kõndimise ja mürarikastel magistraalidel fooride taga passimisega, ratturit aga ootavad heal juhul katkendlikud ja autoliiklusest väheselt eraldatud rattateed. Isegi autojuhid leiab tipptundidel tohututes ummikutes passimast. Praegune autokeskne Tallinn pole hea lahendus kellelegi.

Ainuke viis, kuidas võidelda autokesksusest tulenevate probleemidega, on luua paremaid võimalusi ilma autota liiklemiseks. See nõuab Tallinna Rattastrateegia elluviimist, et luua rattateed, mis on ohutumad, loovad tervikliku võrgustiku ja annavad kõnnitee tagasi jalakäijale.

Kuid isegi heade rattateede olemasolul ei saaks kõik oma igapäevaseid toimetamisi jalgaratta abil toimetatud, mistõttu peab olema rõhk ka ühistranspordi arendamisel. Luues paremad trammi- ja rongiühendused linnaäärtega võimaldame autovabalt liigelda ka neil, kellele ummikus istumine on senimaani olnud igapäevareaalsus. Kesklinnas aga tuleb tramm tuua Liivalaiale!

  • Viime ellu Talinna Rattastrateegia ja edendame ühistransporti. Toome trammiliini Liivalaia tänavale!

Peale rattastrateegia elluviimise ja ühistranspordi arendamise on kohalikul tasandil veel võimalik panustada rohepöördesse luues elurikkaid haljasalasid, soosides taastuvenergia tootmist ja ringmajanduslikke lahendusi. Sealjuures on oluline, et loodavad lahendused pakuksid häid töökohti ja oleksid solidaarsed, tuues kasu võimalikult paljudele, näiteks toidujagamispunktid, mis aitavad ka neid, kellel on raskusi toidu soetamisega. Niiviisi tegutsedes oleme kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe keskmes oleva põhimõttega, et rohepöördes ei tohi ükski piirkond ega inimene olla kõrvale jäetud.

  • Solidaarne rohepööre kohalikul tasandil!

Küll aga pole solidaarsed rohepöörde algatused piisavad tagamaks solidaarset omavalitsust. Lisaks rattastrateegia elluviimisele on linna luues vajalik järgida universaalse disaini põhimõtetest, mille järgi peab kõigil olema linnaruumis hea liigelda ja olla, olenemata vanusest või edukusest. On vaja võidelda gentrifikatsiooniga, et inimene ei peaks olema sunnitud vahetama oma pikaaegset kodu, kuna tema kodurajoon on järsku muutunud popiks inimeste seas, kelle sissetulekuga ta võistelda ei suuda. Ühtlasi on tarvis tekitada juurde munitsipaalpindasid ja toiduabi, et leevendada kodutuse mõjusid ja võimaldada selle ületamist.

  • Omavalitsus, mis seisab kõigi eest!