135 euroga Jukust Juhaniks ei saa

„Millist elu saab elada 135 euroga kuus?“ See oli esimene mõte, kui ma kuulsin Haridus- ja
Teadusministeeriumi õppetoetuste eelnõu plaanidest. Olles ise aktiivne üliõpilane, mõistsin ma, et seda raha on kaks korda vähem kui summa, millega ma igakuiselt opereerin. Et teada, milliseks kujundab õppetoetuste süsteemi eelnõu üliõpilase elu, otsustasin selle omal nahal järele proovida.

Eksperimendi sisu on lihtne. Kuu alguses on mul 135 eurot. Selle raha eest ostan ma endale toidu, bussipiletid ning muretsen muu eluks vajaliku. Esialgu ei arva ma 135 euro sisse elukoha üüri koos kommunaalidega ega trennis käimise kulutusi. Eelkõige seetõttu, et need kaks artiklit jätaks mulle rahakotti umbes 30 eurot, mis tähendaks 1 euro päeva kohta. Eksperiment oleks siis oluliselt vaatemängulisem, kuid kahtlemata ka tervistrikkuv. Seepärast arvestan ma üüri, kommunaalid ning trenni arve maha kuu lõpus. Nõnda ma näen, kui palju lähevad kulutused üle 135 eurost. Seejärel analüüsin ma, millest peaks üliõpilane loobuma, et 135 euroga ellu jääda.

Eksperiment on kestnud praeguseks natuke üle poole kuu. Selle ajaga on selgeks saanud, et 135 euroga ei saa kindlasti hakkama, kui sellest peaks ka elupinna kulutused maha arvama. Kuigi olen elanud terve eksperimendi aja põhimõttega „maksimaalselt minimaalselt“, ei ole selle rahaga võimalik enamat teha kui ennast toita, sõidutada, ning mõne muu õppimiseks vajaliku kulutuse teha. Toidulaud on üksluine, kuid vähemalt saab kõhu täis. Kui vahepeal poleks sünnipäeva olnud, siis  võiksin maiustustest suu peaaegu puhtaks pühkida. Tartu linna meelelahutusvõimalused on selle summa juures üsna piiratud ning kohvikuski käigud on luksuseks, mida lubada ei saa.

Käesolev kuu pole seni olnud eriline meelakkumine. Tõsi, ma ei nälgi ega külmeta, kuid noore  inimesena on üsna stressitekitav, kui nädala väljaminekud panevad rohkem mõtlema loengutes  kuuldud tarkustest. Sotsiaalsest ja majanduslikust kindlustundest pole mingit juttu. Kui toiduga ja transpordiga olen seni üsna hästi hakkama saanud, siis nii-öelda muud kulutused tõotavad tulla tõsisteks katsumusteks.

Eksperimendi lõpuni on veel 2 nädalat. Praeguseks on kulunud üle 50 euro, ehk kui sellele liita trenni ning elupinna kulutused, oleks juba 150 eurot täis. Seega 135 euroga ennast ära ei elata. See aga ei tähenda, et eksperiment läbi oleks, sest praegu on vaja välja selgitada, palju ühe üliõpilase elu reaalselt maksab.

Eksperimendist saab täpsemalt lugeda: jukustjuhaniks.blogspot.com

Autor: Juhan-Mart Salumäe