Kristjan Kirs: Eesti alkoholipoliitika vajab suuri ümberkorraldusi

20141121_142901Teisipäeval Tervise Arengu Instituudi eestvedamisel korraldatud alkoholitemaatilisel konverentsil „Tarbimisest tagajärgedeni“ olid nii Sotsiaaldemokraatlik erakond Rainer Vakra näol, kui ka Keskerakond, keda esindas Jüri Ratas, nõus alkoholireklaami keelustamisega. Meeldiv on tõdeda, et just alkoholireklaami keelustamist on pikalt toetanud ka noorsotsid ning nüüd on antud temaatika tänu Tervise Arengu Instituudile taas päevakorda tõusnud.

Hiljuti oli kirgi kütvaks aruteluks korrakaitse seaduse muutmise tagajärjel avalikus kohas alkoholi tarbimise lubamine, mis 2011. aastal toonase koalitsiooni poolt, kuhu kuulusid Reformierakond ja IRL, vastu võeti. Pikalt spekuleeriti, et meie ühiskond ei ole veel antud seaduse jõustumiseks valmis ning seejärel pöörati seadusandlus ringi ja keelati taas avalikus ruumis joomine. Juba toona toodi välja argument, et tegelikult on avalikus kohas joomine pigem pseudoteema ja tegematuse tagajärg ning tähelepanu tuleks senisest enam pöörata hoopis alkoholi kättesaadavuse piiramisele.

Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt läbi viidud küsitluse järgi kulus 2013. aastal 86%-l vastanutest lähima alkoholi müügikohani jõudmiseks 10 minutit või vähem, sealhulgas 26% vastanutest saaks alkohoolse joogi osta kas enda või naabermajas asuvast müügikohast. Eestis on 2014. aasta seisuga 199,1 alkoholi jaemüügikohta 100 000 elaniku kohta, Soomes 107,4, Norras 90,7 ning Rootsis 81,5. Loogikal põhinedes võib väita, et mida kergem on alkoholi kätte saada, seda suurem on tarbimine. Kui Eestis tarbiti 2013. aastal 11,8 liitrit absoluutalkoholi täiskasvanud inimese kohta, siis Rootsis ja Norras on sama näitaja vastavalt 9,9 ja 7,8 liitrit.

Hetkel on Eesti alkoholipoliitika olnud ülimalt liberaalne, reguleerides alkoholi tarbimist peamiselt läbi hinnapoliitika ehk aktsiiside. Seni on loodetud, et aktsiisitõusust tingitud hindade kasv paneb inimesi alkoholi vähem ostma ning seeläbi väheneb nii tarbimine kui ka alkoholi negatiivsed tagajärjed ühiskonnale. Tegelikkus on aga vastupidine. Kodumaise õlle hind aktsiisitõusust tingituna ei tõusnud, vaid jäi samaks ja siidri müügihind praktiliselt samuti aasta jooksul ei muutunud. Viina jaehind kasvas 6,5%.

Seega võib väita, et Eesti senine liberaalne alkoholipoliitika ei ole ennast õigustamas, mida näitavad ka arvud. Alkoholi liigtarvitamine toob endaga kaasa negatiivseid mõjusid nii tarbijale endale kui ka ühiskonnale laiemalt. 2013. aastal pöördus alkoholiga seotud haiguste tõttu eri- ja perearstide poole kokku 13 658 inimest, mis teeb 37 inimest päeva kohta. Lisaks on sagedased uudised, kus on tabatud hulga purjus autojuhte või on viimaste osalusel toimunud mitmeid traagilisi liiklusõnnetusi. 2013. aastal registreeris politsei 6945 alkoholijoobes sõidukijuhti ning 191 liiklusõnnetust ebakainete sõidukijuhtide osalusel. See on vastavalt 19 purjus autojuhti päevas ning viimaste osalusel toimub üle päeva üks liiklusõnnetus.

Noorsotsidega usume, et riigil on kohustus oma elanike eest hoolitseda, karmistades senisest enam alkoholipoliitikat. Suur samm selle alkoholipoliitika tõhustamise poole on astutud käesoleva aasta alguses valituse poolt vastu võetud alkoholi rohelise raamatuga, mis aitab kujundada ja ellu viia riiklikku alkoholipoliitikat.

Antud rohelises raamatus on alkoholi kättesaadavuse piiramiseks välja toodud ka meetmed, mida noorsotsid on pikemalt juba toetanud:

  • Lubada alkoholi müüki jaekauplustes vaid eraldi müügialal või müüjaga teenindusletist ning kavandada edaspidiseid meetmeid alkoholimüügi eraldamiseks teiste kaupade müügist
  • Kaaluda mõistliku üleminekuaja järel rakendada nõuet, et alkoholi müügiala peab olema ülejäänud müügialast vaheseintega eraldatud
  • Töötada välja meetmed internetis alkoholimüügi järelevalve tõhustamiseks, s.h alaealistele müügi tõkestamiseks, viia läbi uuringuid valdkonna kaardistamiseks
  • Karmistada karistusi alaealistele alkoholi kättesaadavaks tegemise eest
  • Tõhustada alaealisele alkoholimüügi keelu järelvalvet, s.h luua seadusandlik võimalus kaasata alaealisi kontrollostudele riikliku järelvalve käigus
  • Kohustada alla 30-aastasi isikuid näitama alkoholi ostes müüjale isikut tõendavat dokumenti ning müüjat küsima ostjalt dokumendi ostja vanuse suhtes kahtluse tekkimisel
  • Töötada välja alkoholi tarvitamiselt tabatud alaealistele täiendavaid mõjutusvahendeid, s.h haridus ja nõustamisprogramme, ning kujundada mõjutusvahendite rakendamise praktika; arendada Politsei- ja Piirivalveameti, alaealiste komisjonide, kohalike omavalitsuste ja Tervise Arengu Instituudi koostööd alaealiste mõjutamisel
  • Viia läbi lapsevanemate, müüjate, ürituste korraldajate ja üldsuse teadlikkust tõstvaid tegevusi, et suurendada ühiskonna toetust alaealisele alkoholi kättesaadavuse tõkestamiseks
  • Algatada diskussioon alkoholi ostmise ja tarbimise eapiiri tõstmise osas.
  • Viia regulaarselt läbi alaealistele alkoholimüügi alaseid uuringuid (testoste) ning avaldada tulemusi
  • Arendada koostööd erasektoriga alaealisele alkoholimüügi tõkestamisel
  • Toetada algatusi alkoholivabade päevade ja perioodide populariseerimisel ning kujundada ühiskonnas hoiakut, et lastele ja noortele olulistel tähtpäevadel, s.h 1 juunil ja 1.septembril tuleks alkoholitarbimisest hoiduda
  • Analüüsida ja kaaluda jaemüügi kohtade vähendamise võimalusi

 

Meeldiv on tõdeda, et teisipäeval Tervise Arengu Instituudi eestvedamisel korraldatud alkoholitemaatilisel konverentsil „Tarbimisest tagajärgedeni“ julgesid kaks erakonda Sotsiaaldemokraatide kui ka Keskerakonna näol välja öelda eesmärgi keelata alkoholireklaam, mida oleme ka noorsotsidega pikalt toetanud. Lisaks alkoholi reklaami keelustamisele tuleb tõhustada ka alkoholi negatiivsete tagajärgede teavitusmeetmeid, sest nagu konverentsil tõdeti, üks meede ei toimi ilma teiseta ning neid tuleb terviklahendustena käsitleda. Loodetavasti saab senisest karmim alkoholipoliitika olema kajastatud ka erakondade Riigikogu valimiste programmides.

Published
Categorized as Blogi