Kristjan Kirs: Ajateenijatele tuleb tagada tasuta ühistransport

406376_2830052184143_438280515_n

Ajateenistusest kõrvalehoidumise üheks peamiseks põhjuseks on kutsealuste vähene motivatsioon, mis on tingitud madalast materiaalsest kindlustundest. Paljudel kutsealustel on juba enne ajateenistusse asumist loodud oma pere või võetud pangast laene, mistõttu on neil hädavajalik säilitada hästi tasustatud töökoht. Ajateenijate toetused aga ei ole piisavalt suured, et katta kutsealuste kulutusi esmatarbekaupadele ning –teenustele nagu korteri üür, toit, transport jne. Seepärast oleme noorsotsidega teinud Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale ettepaneku lisada ajateenijatele tasuta ühistranspordis liiklemise tagamise punkt Riigikogu 2015. aasta valimiste programmi, mis lahendaks kutsealustele transpordiga seotud probleemi.

Positiivseks sõnumiks on kutsealustele kindlasti see, et 1. jaanuarist jõustuva määrusega hakkavad kõik ajateenijad alates teenistuse algusest saama igakuiselt 100 eurost toetust senise 75 euro asemel. Samuti muudetakse ka ajateenistuse käigus nooremallohvitseridest jaoülemate igakuise toetuse maksmise korda. Kui seni hakati jaoülematele suurendatud, 175-200 eurost toetust maksma alles teenistuse üheksandast kuust alates, siis edaspidi hakkavad nad 175-200 eurost toetust saama juba kohe pärast nooremallohvitseri auastme saamist ehk alates teenistuse viiendast või kuuendast kuust.

Ajateenijate toetuste suurendamine on hädavajalik, kuid suuremat osa kutsealustest see väga ei mõjuta. Kokkuvõttes võidab reamees, keda on ajateenistuses enim, uue süsteemi järgi kõigest 25 eurot kuus, kuid paraku ei ole see piisav, et maksta arveid või üleval hoida oma peret. Seetõttu tuleks ajateenijatele mõeldud toetuste süsteemi laiendada ning esimeseks sammuks võiks olla ajateenijatele tasuta ühistransport.

Olles ise Hiiumaalt pärit ning ajateenistuse läbinud, siis võin enda kogemustest rääkida, et just kõrged ühistranspordi piletihinnad oli peamine põhjus, miks ma ajateenistuse vältel vaid paar korda koju sõitsin. Ajateenijale hüvitatakse piirmäära ulatuses üks kord ajateenistuse kestel sõit puhkusele ja tagasi, kuid see pole kindlasti piisav.

Mul tuleb tänulik olla oma perele, kes mind vajalikel aegadel toetas, kuid kõik taolisele abile alati loota ei saa ning tihti tuleb ise hakkama saada. Siinkohal võivad paljud vastu väita, et Nõukogude Liidu ajal oldi kodudest aastaid eemal ning just kaitsevägi ning tsivilisatsioonist eemal olemine teebki poisikesest mehe. Jah, kaitsevägi võib tõesti poisikesest mehe teha, kuid enamus ajateenistusse asujatest on siiski täiskasvanud ja ratsionaalselt mõtlevad inimesed ning tänapäeva ühiskond on võrreldes varasemaga väga palju muutunud. Lisaks on ajateenistuse eesmärk eelkõige välja õpetada Eesti kaitseks vajalikud reservüksuseid ja luua eeldused elukutseliste kaitseväelaste teenistusse võtmiseks.

Kui inimene ei ole motiveeritud teenistusse asuma või, kui on juba ajateenijaks asutud, kuid igapäevaselt tuleb muretseda, kuidas oma pere ülal pidada mitte oma väljaõppele, siis ei pruugi see tagada vajalikku kaitsevõimet. Organisatsioon toimib tänu juhtidele ning liikmetele ning seetõttu on vajalik iga teenistuja maksimaalne panus. Seepärast tuleb mõelda ja tegutseda süsteemi nimel, mis aitaks ajateenijatel oma eraelu teenistusega paremini ühildada.

Siinkohal ei tasu mind valesti mõista. Ma ei poolda ajateenistusest tahtlikult kõrvalehoidmist. Toetan väga ajateenistuse läbimist. Esitasin Kaitseressursside Ametile ajateenistusse asumise taotluse juba 11. klassis, eesmärgiga täita oma kodanikukohustust ning soovitan seda teha ka kõigil teistel kaitseväekohuslastel. Lisaks olen kevadel osa võtmas ka reservõppekogunemisest suurõppusel Siil.

Noorsotsidega usume aga, et riik peaks senisest enam panustama ajateenijatele mõeldud toetuste süsteemi laiendamisele ning esimeseks sammuks võiks olla ajateenijatele tasuta ühistranspordi tagamine.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga