Kristjan Kirs: Energiajookidele tuleb kehtestada aktsiis

energiajookNoored Sotsiaaldemokraadid toetavad igati Eesti Koolispordi Liidu interaktiivset õppeprogrammi, mille üheks eesmärgiks on pöörata senisest enam tähelepanu energiajookide tarbimise negatiivsete tagajärgede teadvustamisele. Lisaks inimeste teadlikkuse tõstmisele energiajookide kahjulikkusest soovivad noorsotsid piirata nende kättesaadavust, kehtestades energiajookidele müügikeelu alla 16-aastastele ning seades sisse aktsiisi.

Põllumajandusministeeriumi 2013. aastal tellitud uuringust selgus, et energiajookide tarbimist alustatakse juba 10-15-aastaselt ning enim on regulaarseid tarbijaid 15-30-aastaste seas. Sagedane on vaatepilt, kus koolides suudavad õpilased mõelda vaid energiajookide najal. Samuti on populaarseks muutunud energiajookide tarbimine koos alkoholiga, mõistmata nende kahe negatiivse koosmõju võimalikke tagajärgi.

Uuringust selgus, et inimesed tarbivad energiajooke valel põhjusel, arvates, et viimane aitab kaasa janu kustutamisele, energia saamisele ning väsimuse peletamisele. Tihti võib kohata õpilasi või harrastussportlasi, kes kehalise kasvatuse tunnis või enne treeningut, selle ajal ning spordivõistlustel energiajooke spordijookide kõrval tarbivad. Tegelikkuses ei anna need aga jõudu juurde, vaid aitavad ära kasutada organismi juba olemasolevaid energiavarusid. See aga kurnab organismi ning tekitab uusi tervisehäireid, mis võivad lõppeda halvimal juhul infarktiga.

Energiajookide tarbimist ei poolda ka kahekordne maailmameister ning Londoni olümpial hõbemedali Kreeka-Rooma maadluses võitnud Heiki Nabi, kes soovitab Eesti Koolispordi Liidu videos trennidesse ning kehalise kasvatuse tundidesse kaasa võtta Coca-Cola ja energiajookide asemel ainult vett.

Samuti ei anna energiajoogid rohkem energiat kui tavaline karastusjook ning nende liigtarvitamine võib põhjustada erinevaid tervisehäireid (kõrgenenud vererõhk, unehäired, peavalu, rinnavalu, krambid, vaimse seisundi muutused, lapseootel naistel raseduse katkemine). Äärmuslikel juhtudel võib kofeiini ja tauriini sisaldavate energiajookide liigtarvitamine olla koguni surmav. Ameerika Ühendriikides on ajavahemikul 2005-2009 erakorralise meditsiini osakonda pöördumiste arv seoses energiajookide liigtarbimisega suurenenud kümme korda ning kõikidest erakorralise meditsiini osakonda pöördumiste arvust oli iga kümnes seotud 12-17-aastaste noorte energiajookide tarvitamisega. Tauriini ja kofeiini sisaldavad joogid on muutumas noorte seas esmatarbekaubaks, mida üha sagedamini igapäevaselt tarbitakse.

Energiajookide liigtarvitamisega võitlemiseks tuleb tõsta inimeste teadlikkust nende kahjulikkusest ning piirata kättesaadavust, kehtestades energiajookide müügikeeld alla 16-aastastele. Heaks eeskujuks on olnud Rimi, kes on kehtestanud oma kauplustes juba taolise müügipiirangu. Vaadates Eestist välja, siis energiajookide müük lastele on keelatud nii Taanis, Rootsis kui ka näiteks Prantsusmaal. Leedus on käesoleva aasta novembrist keelatud energiajooke müüa alla 18-aastastele ning keelust üleastujaid ootab kuni 116 euro suurune trahv. Soomes peavad energiajoogid olema erimärgistusega ning Norras on lubatud neid müüa vaid apteekides. Samuti tuleks seada piirmäär kofeiinisisaldusele ning vähendada pakendite suurusi.

Lisaks alla 16-aastastele noortele müügikeelu rakendamisele tuleks kehtestada sarnaselt alkoholi- ja tubakatoodetele aktsiis ka energiajookidele, muutmaks mitte ainult noorte, vaid kõigi inimeste tarbimisharjumusi. Aktsiisist tulenevat tulu saaks suunata energiajookide kahjulikkuse teavituskampaaniale, õpilaste tervislikumate koolilõunate rahastamisesse või toetada huvialaringides osalemist.

Energiajoogid kahjustavad meie tervist samamoodi nagu alkoholi- ja tubakatooted. Seetõttu ei tohi me nende liigtarbimisele vaadata läbi sõrmede, lükates vastutuse kellegi teise õlule. Nende tarbimise vähendamiseks tuleb rakendada konkreetseid meetmeid vanuselise müügipiirangu ja aktsiisi kehtestamise näol.

 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga