Põhikiri

I ÜLDSÄTTED

§ 1. Nimi ja eesmärgid
(1) Mittetulundusühingu nimi on Noored Sotsiaaldemokraadid (edaspidi ühing). Ühing on asutatud 12. detsembril 1992 Tartus, noorte vabatahtliku poliitilise ühendusena, et koos teiste demokraatlike jõududega tagada ühiskonna tasakaalustatud areng iseseisvas Eestis, tuginedes poliitilisele, majanduslikule, sotsiaalsele ja kultuurilisele demokraatiale ning rahvusvahelisele koostööle.
(2) Ühing on eraõiguslik juriidiline isik, kes juhindub oma tegevuses käesolevast põhikirjast, põhiseadusest, mittetulundusühingute seadusest ja teistest Eesti seadustest.
(3) Ühing on Eesti Sotsiaaldemokraatliku Noorteliidu ja Ühenduse Noored Mõõdukad õigusjärglane.
(4) Ühingu asukoht on Tartu linn.

§ 2. Eesmärkide saavutamise vahendid
(1) Ühing viib oma programmi ja põhikirjaga sätestatud eesmärke ellu liikmete tegevuse- ja selgitustöö kaudu ning avalikel esinemistel.
(2) Ühing ja tema klubid arendavad koostööd nii Eesti kui ka välisriikide noorteorganisatsioonide ja liikumistega. Ühing võib olla nii Eesti kui ka rahvusvaheliste organisatsioonide ja liikumiste liige.
(3) Ühing toetub oma liikmete kodanikutundele ja algatusvõimele.
(4) Ühingul on oma programm.

II ÜHINGU LIIKMED

§ 3. Liige
(1) Ühingu liikmeks võib olla iga 14- kuni 30-aastane Eesti elanik või välismaal elav Eesti kodanik, kes tunnistab sõnas ja teos ühingu põhikirja ning on lojaalne ühingu programmile.
(2) Ühingu juhatus võib 31-aastaseks saanud liikme arvata auliikmeks. Auliikmete klubi liige ei saa kuuluda ühtegi teise klubisse.

§ 4. Liikmeks vastuvõtmise kord
(1) Liikmeks vastuvõtmise otsustab ühingu juhatus isiku kirjaliku avalduse alusel.
(2) Otsus loetakse vastuvõetuks, kui selle poolt hääletab üle poole ühingu juhatuse liikmetest, kuid mitte vähem kui 3 liiget.
(3) Liikmeks astuda soovija loetakse ühingu liikmeks ühingu juhatuse otsuse hetkest. Juhatus teavitab sellest klubi juhatust mille liikmeks kandidaat vastu võeti.
(4) Kui ühingu juhatus ei võta liiget vastu, peab ta ära näitama keeldumise alused ja motiivid ning teatama oma otsusest kirjalikult taotlejat ja klubi juhatust mille liikmeks taotleja soovis astuda.

§ 5. Liikmete arvestus
(1) Liikmete arvestust ja sellega seotud asjaajamist korraldatakse ühingu kõikidel tasanditel ühingu juhatuse poolt kehtestatud korras.
(2) Liige võib olla arvel ainult ühes klubis.

§6. Liikme õigused
Liikmel on õigus:
1) valida ja olla valitud ühingu ning vastava klubi juhtorganitesse;
2) kandideerida ühingu juhatuselt saadud kirjalike volituste alusel ühingu nimel ja toetusel teiste organisatsioonide juhatustesse ja ametikohtadele ning rahvusvaheliste organisatsioonide valitavatesse kogudesse, juhatustesse või ametikohtadele;
3) esindada avalikkuse ees ühingut (klubi) saadud volituste alusel;
4) saada informatsiooni ühingu tööst, otsustest, koostöökavadest, välissuhtlusest ning kavandatavatest üritustest;
5) pöörduda mistahes küsimuses avalduse, ettepaneku ja kriitikaga ühingu mis tahes organi poole;
6) teha volikogule ettepanekuid organisatsioonisiseste ühenduste moodustamiseks ning neisse kuuluda;
7) avaldada seisukohti ja töötulemusi ühingusisestes kanalites;
8) osaleda ühiskondlikes liikumistes ja organisatsioonides, kui nende eesmärgid ja tegevus ei ole vastuolus ühingu programmiga;
9) võtta isiklikult osa ühingu mis tahes organi koosolekust, kus arutatakse tema tegevust ja käitumist;
10) võtta sõnaõigusega osa klubi ja ühingu juhatuse või volikogu koosolekust, teavitades sellest eelnevalt koosoleku juhti;
11) saada põhikirjaliste kohustuste täitmisel juhatuselt toetust.

§ 7. Liikme kohustused
Ühingu liige:
1) peab kinni põhikirjast, juhindub oma tegevuses ühingu väärtustest ja viib oma südametunnistuse kohaselt ellu ühingu programmi ning otsuseid;
2) võtab valituna osa järjekindlalt ja kohusetundlikult § 6 punktides 1 ja 2 nimetatud valitavate organite ja kogude tööst;
3) hoiab oma käitumisega kõrgel ühingu mainet;
4) maksab õigeaegselt ja ettenähtud suuruses liikmemaksu;
5) on ainult ühe poliitilise noorteühenduse liige ja ei kuulu ühtegi teise erakonda välja arvatud Sotsiaaldemokraatlik Erakond;
6) teavitab ühingu juhatust klubi vahetamisest, kes sellepeale teeb vastava muudatuse ühingu liikmete registris.

§ 8. Ühingust väljaastumine ja väljaarvamine
(1) Liige loetakse ühingust välja astunuks
1) kirjaliku avalduse esitamisest ühingu juhatusele;
2) 31-aastaseks saamisel, kui liige ei ole arvatud auliikmete klubisse või juhatus ei tee auliikmete klubisse arvamise otsust kuue kuu jooksul liikme 31-aastaseks saamisest.
(2) Ühingust väljaarvamise otsustab ühingu juhatus. Liikme võib ühingust välja arvata § 7 loetletud kohustuste rikkumisel ja/või seadusest tulenevatel põhjustel.
(3) Väljaarvamise otsus tehakse juhatuse koosseisu poolthäälte enamusega.
(4) Ühingust välja astumisel või arvamisel liikmemaksu ei tagastata.


III KLUBID

§ 9. Klubide õigused ja kohustused
(1) Ühing koosneb klubidest (mittetulundusühingute seaduse mõistes osakondadest), mis moodustuvad maakondades, linnades või valdades tegutsevatest liikmetest. Eraldi klubi on auliikmete klubi, millel on kõik klubi õigused ja kohustused. Auliikmete klubil ei ole volikogus esindajat.
(2) Klubi võivad moodustada vähemalt kolm (3)​ ​ühingu liiget. Klubi moodustamise kinnitab ühingu juhatus klubi vastava avalduse alusel, milles on märgitud klubi nimi, liikmete arv ja lisatud klubi liikmete nimekiri. Käesolev lõige ei kehti auliikmete klubi puhul.
(3) Klubide kohta peab arvestust ühingu juhatus.
(4) Klubid on kohalike küsimuste lahendamisel iseseisvad.
(5) Klubi võib töö paremaks korraldamiseks luua oma liikmetest täiendavaid allorganisatsioone (osakondi, töögruppe).
(6) Klubi korraldab oma liikmete seas liikmemaksu kogumist vastavalt ühingu põhikirjale. Klubi liikmemaks laekub ühingu arvelduskontole ning klubi juhatusel on õigus kasutada seda klubi eesmärgipärase tegevuse rahastamiseks. Liikmemaksude laekumise üle peab arvet ühingu peasekretär ning kalendriaasta jooksul tasutud liikmemaks on eelduseks kõigile nii ühingu kui klubi tasandil valitavatele ametikohtadele kandideerimisel ning määratavatele ametikohtadele määratuks osutumisel.
(7) Klubi põhikirjaliste kohustuste täitmisel on klubi juhatusel õigus saada ühingu juhatuselt toetust.
(8) Klubi võib sulgeda ühingu juhatuse otsusega, kui 2 aasta jooksul ei ole toimunud klubi juhatuse valimisi või on klubi liikmete arv langenud alla kolme.
(9) Klubi sulgemisel viiakse liikmed üle nende enda valitud klubisse.

§ 10. Klubi üldkogu
(1) Klubi kõrgeim organ on üldkogu (klubi liikmete üldkoosolek).
(2) Klubi juhatus kutsub kokku korralise üldkogu vähemalt üks kord aastas vähemalt kahenädalase etteteatamisajaga.
(3) Klubi juhatus kutsub kokku erakorralise üldkogu vähemalt seitsmepäevase etteteatamisajaga.
(4) Klubi juhatus on kohustatud üldkogu kokku kutsuma, kui sellekohase ettepaneku teeb klubi juht, klubi juhatuse enamus, ühingu juhatus, ühingu volikogu või vähemalt 1/10 käesoleva kalendriaasta jooksul ühingu liikmemaksu tasunud klubi liikmetest.
(5) Ühingu juhatusel on õigus nõuda klubi üldkogu kokku kutsumist, kui klubi juhatus ei ole korraldanud koosolekut kolm (3) kuud järjest, on jätnud oma mandaadi jooksul korraldamata vähemalt kolm (3) § 13 ettenähtud koosolekut või jätab olulisel määral täitmata § 15 sätestatud klubi juhatuse ülesandeid, samuti juhul, kui klubi juhi ning asendusliikmete puudumise korral klubi juhatuse täiendavate liikmete mandaat on lõppenud mandaadist loobumise või ühingust lahkumise tõttu ning uut klubi juhti või juhatuse täiendavaid liikmeid ei ole valitud 30 päeva jooksul mandaadi lõppemise päevast alates või ei ole klubi juhatuse valimisi toimunud viimase 1,5 aasta jooksul.
(6) Ühingu volikogul on õigus nõuda klubi üldkogu kokku kutsumist, kui klubi esindaja ühingu volikogus mandaat on lõppenud mandaadist loobumise, mandaadi peatumise või ühingust lahkumise tõttu ning uut klubi esindajat ühingu volikogus ei ole
määratud 30 päeva jooksul mandaadi lõppemise päevast alates või ei ole klubi esindaja ühingu volikogus määramist toimunud viimase 1,5 aasta jooksul.
(7) Ühingu juhatusel on õigus klubi üldkogu kokku kutsuda, kui klubi juhatus ei ole töövõimeline klubi juhatuse liikmete mandaadist loobumise või ühingust lahkumise tõttu või ei ole § 10 lõigete 4-6 alusel esitatud ettepanekute kohaselt kutsunud üldkogu kokku 7 päeva jooksul alates ettepaneku laekumisest.
(8) Üldkogu, mis kutsutakse kokku ühingu juhatuse, ühingu volikogu või vähemalt 1/10 klubi liikmete ettepanekul või ühingu juhatuse poolt käsitletakse erakorralise üldkoguna ning tuleb läbi viia mitte hiljem kui 14 päeva jooksul selle kokkukutsumise väljakuulutamisest alates.

§ 11. Üldkogu ülesanded
Klubi üldkogu:
1) kinnitab päevakorra, reglemendi ja moodustab tööorganid;
2) kuulab ära klubi juhi, osakondade ja töögruppide aruanded​ ​ning annab neile hinnangu;
3) kuulab ära ning kinnitab klubi juhi poolt esitatava eelmise aruandlusperioodi liikmemaksude ja annetuste laekumise ning tehtud kulutuste aruande;
4) määrab kindlaks järgmise aasta või mõne muu perioodi töösuunad ja ülesanded;
5) määrab kindlaks klubi juhatuse suuruse;
6) valib vähemalt üks kord aastas klubi juhi ning​,​ juhatuse täiendavad ja asendusliikmed​. ​Valitud isikute mandaat kehtib üldjuhul üks aasta, sealjuures valitud isikute mandaat ei ole pikem kui 1,5 aastat;
7) määrab klubi liikmete seast esindaja ühingu volikogus, kes ei tohi olla ühingu juhatuse liige. Klubi esindaja mandaat ühingu volikogus kehtib üldjuhul üks aasta, sealjuures ei ole klubi esindaja mandaat ühingu volikogus pikem kui 1,5 aastat;
8) määrab klubi juhatuse struktuuri.

§ 12. Üldkogu otsustusvõime ja otsuste vastuvõtmine
(1) Üldkogu on otsustusvõimeline, kui see on kokku kutsutud järgides käesoleva põhikirja § 10 sätestatud tähtaegu ja otsustamisele tulevatest küsimustest on eelnevalt teavitatud kõiki klubi liikmeid klubi meililisti vahendusel.
(2) Üldkogu otsuste vastuvõtmisel kohaldatakse § 20 sätestatud põhimõtteid.

§ 13. Klubi juhatus
(1) Juhatusse kuuluvad juht ja üldkogu poolt valitud täiendavad juhatuse liikmed.
(2) Klubi juhatuse töövormiks on koosolek, mis toimub vähemalt üks kord kuus, välja arvatud juulikuu.
(3) Klubi juhatuse koosolekud kutsub kokku klubi juht.
(4) Klubi juhatuse koosolekut juhib klubi juht, tema puudumisel määratakse koosoleku juht kohapeal lihthäälteenamusega.
(5) Klubi juhatuse koosoleku protokollija määratakse kohapeal lihthäälteenamusega.

§ 14. Klubi juhatuse ning klubi esindaja ühingu volikogus asendusliige
1) Klubiüldkogu võib määrata vastavalt valimistulemustele kuni kaks juhatuse asendusliiget, kes juhatuse volituste ajal klubi üldkogu poolt määratud järjekorras asuvad nende juhatuse liikmete asemele, kelle tegevus on lõppenud.
2) Klubi üldkogu võib määrata klubi esindaja ühingu volikogus ühe (1) asendusliikme, kes asendab klubi esindajat ühingu volikogus juhul, kui viimane ei saa ühingu volikogu töös osaleda ning asub klubi esindaja ühingu volikogus asemele, kui viimase
mandaat volikogus on peatunud või lõppenud.

§ 15. Klubi juhatuse ülesanded
Klubi juhatus:
1) kinnitab vajadusel juhatuse kodukorra;
2) moodustab töögruppe ja valib nende juhid;
3) esitab eelarvetaotlused ühingu juhatusele;
4) kutsub kokku ja valmistab ette klubi üldkogu;
5) esitab ühingu peasekretärile toimunud juhatuse koosolekute ning klubi üldkogu protokollid hiljemalt 7 päeva jooksul pärast juhatuse koosoleku või üldkogu toimumist.
6) korraldab ühingu eesmärke täitvaid üritusi ning kujundab ja levitab maailmavaatelist poliitikat.

IV ÜHINGU KONGRESS


§ 17. Kongress
(1) Ühingu kõrgeim organ on kongress (mittetulundusühingute seaduse mõistes üldkoosolek).
(2) Kongressil võivad delegaatidena osaleda kõik ühingu liikmed, kes on kongressi toimumise kalendriaastal tasunud liikmemaksu ning kongressil end delegaadina registreerinud.
(3) Juhatus kutsub kokku kongressi vähemalt üks kord aastas vähemalt ühekuulise etteteatamiseajaga.
(4) Erakorraline kongress kutsutakse kokku juhatuse otsusel vähemalt kümnepäevase etteteatamiseajaga.
(5) Kongressi kvoorum moodustub registreerunud mandaadiga osalejate üldarvust.
(6) Juhatus on kohustatud kongressi kokku kutsuma, kui sellekohase ettepaneku teeb vähemalt 1/3 klubidest või vähemalt 1/10 ühingu liikmetest, samuti juhul, kui kongress on olnud kvoorumi puudumisel otsustusvõimetu.
(7) Kui kongress ei ole kvoorumi puudumisel otsustusvõimeline, kutsub juhatus kümne päeva jooksul pidamata jäänud kongressist arvates kokku uue kongressi sama päevakorraga.

§18. Kongressi ülesanded
Ühingu kongress:
1) kinnitab päevakorra ja valimisjuhendi, moodustab valimiskomisjoni ja teised kongressi tööorganid ning kontrollib delegaatide volitusi;
2) võtab teatavaks presidendi, peasekretäri, asepresidentide, volikogu juhi ja revisjonikomisjoni aruande ning annab tehtud tööle hinnangu;
3) muudab ühingu põhikirja ja programmi;
4) otsustab ühingu ühinemise, jagunemise ja lõpetamise;
5) valib kaheks aastaks ühingu presidendi;
6) valib kaheks aastaks ühingu kaks asepresidenti;
7) määrab kindlaks volikogu täiendavate liikmete arvu ja revisjonikomisjoni suuruse;
8) valib üks kord aastas volikogu täiendavad ja asendusliikmed ning revisjonikomisjoni liikmed;
9) kinnitab liikmemaksu suuruse ja makse tähtajad;
10) kinnitab majandusaasta aruande.

§ 19. Kongressi otsustusvõime
(1) Kongress on otsustusvõimeline, kui see on kokku kutsutud vastavalt käesoleva põhikirja § 17 nõuetele.
(2) Kui kongress ei ole kvoorumi puudumisel otsustusvõimeline, kutsutakse 10 päeva jooksul kokku erakorraline kongress, mis on ka kvoorumi puudumisel otsustusvõimeline küsimustes, mis jäid otsustamata pidamata jäänud kongressil.

§ 20. Otsuste vastuvõtmine
(1) Otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole kongressil osalenud delegaatidest, kui põhikiri ei sätesta teisiti;
(2) Mitme ettepaneku korral langetatakse otsus konkureeriva hääletamise teel. Võitnud ettepanek võetakse vastu vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele
(3) Kui hääletusel on üks ettepanek või ühele kohale kandideerib ainult üks isik, saab hääletada poolt või vastu.
(4) Ühingu põhikiri ja programm muudetakse 2/3 osalenud delegaatide häälteenamusega;
(5) Isiku valimistulemused kinnitatakse kongressi otsusega.

§ 21. Kandidaatide ülesseadmine valitavatele kohtadele
(1) Presidendi ja asepresidentide kandidaatide ülesseadmise õigus on igal ühingu liikmel. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek koos kandidaadi nõusolekuga ühenduse peasekretärile hiljemalt neliteist (14) päeva enne kongressi algust. Kandidaadil peab olema tasutud jooksva kalendriaasta liikmemaks. Juhatus teavitab ülesseatud kandidaatidest ühenduse liikmeid 3 tööpäeva jooksul pärast ülesseadmise tähtaja möödumist ning edastab esitatud ettepanekud kongressil valimiskomisjonile. Juhul kui kohale ei ole ühtegi kandidaati, siis saab kandideerimis soovi esitada kongressil kohapeal.
(2) Täiendavate volikogu liikmete, revisjonikomisjoni liikmete kandidaatide ülesseadmise õigus on igal kongressi delegaadil. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek valimiskomisjonile. Kandidaadil peab olema tasutud jooksva kalendriaasta liikmemaks.
(3) Ülesseatud kandidaatidest koostab valimiskomisjon nimekirja. Nimekiri suletakse kongressi otsusega.

§ 22. Presidendi valimine
(1) President valitakse salajasel hääletusel.
(2) Valituks osutub kandidaat, kelle poolt hääletab üle poole kongressil osalenud delegaatidest. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, toimub uus hääletusvoor kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel. Valituks osutub enim hääli saanud kandidaat.
(3) Juhul kui presidendiks kandideerib ainult üks kandidaat, kes saab esimeses voorus rohkem vastu kui poolt hääli, siis sellisel juhul ei osutu ta valituks ja president valitakse erakorraliselt kokku kutsutud kongressil § 19. sätestatud tingimustel

§ 23. Asepresidentide valimine
(1) Asepresidendid valitakse salajasel hääletusel.
(2) Asepresidendid valitakse eraldi salajasel hääletusel § 22 lg 2 sätestatud korras.

§ 24. Volikogu täiendavate liikmete ja revisjonikomisjoni valimine
(1) Volikogu täiendavad liikmed ja revisjonikomisjon valitakse salajasel hääletusel.
Valituks osutuvad enim hääli saanud kandidaadid.
(2) Volikogu asendusliikmeteks kinnitatakse valituks mitte osutunud volikogu liikme kandidaadid häälte jagunemise järjekorras. Asendusliikmed asuvad volikogu volituste ajal kongressi poolt kinnitatud järjekorras nende volikogu liikmete asemele, kelle tegevus on kirjaliku avalduse alusel peatunud või lõppenud. Volikogu liikme tagasipöördumisel lõpevad viimasena asendama asunu volitused.

V ÜHINGU VOLIKOGU


§ 25. Volikogu
Volikogu (mittetulundusühingute seaduse mõistes mittetulundusühingu liikmete poolt ja nende seast valitud volinike koosolek) on ühingu kõrgeim organ kongresside vahelisel ajal.

§ 26. Volikogu koosseis
1) Volikogu koosseisu kuuluvad ühingu klubide poolt määratud esindajad ja kongressi valitud volikogu täiendavad liikmed.
2) Klubi esindajat võib volikogus asendada klubi juhatuse liige, kelle valib klubi juhatus.
3) Kui volikogu liige puudub kahelt järjestikusel koosolekult või kolmelt koosolekult kokku, peatuvad tema volitused volikogu liikmena. Volikogust väljalangemise korra sätestab volikogu kodukord.

§ 27. Volikogu ülesanded
Volikogu:
1) võtab vastu volikogu kodukorra ning teeb selles muudatusi;
2) määrab juhatuse ettepanekul ühingu tegevuse valdkonnad ja prioriteedid vähemalt aastaseks perioodiks;
3) valib ühingu valdkondade juhid;
4) valib ja esitab koos juhatusega Noorte Sotsiaaldemokraatide kandidaadid Sotsiaaldemokraatliku erakonna juhatusse;
5) võtab ühingu nimel vastu poliitilisi otsuseid ja tegeleb ühingu poliitika planeerimisega;
6) kinnitab ühingu eelarve;
7) kinnitab pikemaajalised tegevuskavad ja projektid;
8) kehtestab ühingu vara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra;
9) määrab presidendi ettepanekul ametisse ja vabastab ametist peasekretäri.
10) moodustab ühingu siseseid ühendusi.

§ 28. Volikogu liige
Volikogu liikme volitused algavad kongressil volikogu täiendavaks liikmeks valimisega või klubi üldkogul klubi esindajaks määramisega. Volikogu liige ei saa olla samal ajal ühingu juhatuse või revisjonikomisjoni liige.

§ 29. Volikogu juht ja asejuht
Volikogu valib oma liikmete hulgast volikogu juhi ja asejuhi koosolekul osalenud volikogu liikmete poolthäälteenamusega. Volikogu juhi äraolekul täidab tema ülesandeid volikogu asejuht.

§30. Volikogu juht
Volikogu juht:
1) korraldab volikogu tööd, valmistab ette, kutsub kokku ja juhatab volikogu koosolekuid;
2) allkirjastab volikogu poolt vastuvõetud otsustele ja teistele dokumentidele;
3) esitab kongressile aruande volikogu tööst.


§ 31. Volikogu koosolek ja otsuste vastuvõtmine
(1) Volikogu töövormiks on koosolek, mis toimub vähemalt neli korda aastas. Volikogu koosolek kutsutakse kokku ja sellest teavitatakse volinikke ja ühingu liikmeid vähemalt seitse päeva enne koosoleku toimumist. Erakorralise koosoleku puhul teavitatakse volinikke ja ühingu liikmeid vähemalt kolm päeva enne koosoleku toimumist. Volikogu
juht kutsub volikogu kokku omal algatusel või ühingu presidendi, juhatuse, revisjonikomisjoni või 1/3 volikogu liikmete ettepanekul.
(2) Volikogu otsuste vastuvõtmisel kohaldatakse § 20 sätestatud põhimõtteid.
(3) Volikogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole hääleõiguslikest
volikogu liikmetest.

VI JUHATUS

§ 32. Juhatus
(1) Juhatus juhib ühingu tööd ja esindab ühingut kongresside vahelisel ajal.
(2) Juhatus on aruandekohuslane kongressi ja volikogu ees.
(3) Juhatuse koosseisu kuuluvad president, peasekretär, asepresidendid ja ühingu valdkondade juhid.
(4) Juhatuses on vähemalt 3 liiget, kuid mitte rohkem kui 9 liiget.
(5) Ühingu nimel võivad õigustoiminguid teha vähemalt kaks juhatuse liiget koos, kellest vähemalt üks esindaja on ühingu president või peasekretär.

§ 33. Juhatuse ülesanded
Juhatus:
1) võtab vastu juhatuse kodukorra ning teeb selles muudatusi;
2) viib ellu ja täidab kongressi ja volikogu otsuseid;
3) esitab ühingu eelarve volikogule kinnitamiseks;
4) valdab, kasutab ja käsutab ühingu vara volikogu kehtestatud korra alusel;
5) valmistab ette ja esitab volikogule kinnitamiseks pikemaajalised tegevuskavad ja projektid;
6) nimetab ametisse palgalised töötajad;
7) valib ja esitab koos volikoguga Noorte Sotsiaaldemokraatide kandidaadid
Sotsiaaldemokraatliku erakonna juhatusse;
8) esindab ühingut suhetes teiste organisatsioonide ja asutustega;
9) võtab ühingu nimel vastu poliitilisi seisukohti;
10) kutsub kokku kongressi ja valmistab ette selle päevakorra;
11) kinnitab klubi moodustamise, peab klubide kohta registrit ja kustutab klubi registrist, kui selle tegevus pole kooskõlas käesoleva põhikirjaga;
12) korraldab ühingu raamatupidamist, koostab raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande ning esitab need kongressile kinnitamiseks;
13) määrab ametisse välissekretäri;
14) vastutab organisatsiooni välissuhtluse korraldamise eest;
15) kinnitab juhatuse liikmete asenduskorra.

§ 34. Juhatuse koosolek ja otsuste vastuvõtmine
(1) Juhatuse töövormiks on koosolek, mis toimub vähemalt üks kord kuu jooksul peasekretäri kokkukutsumisel, vähemalt seitsme päevase etteteatamisega. Juhatuse erakorraline koosolek kutsutakse kokku ja sellest teavitatakse juhatuse ning ühingu liikmeid vähemalt kolm päeva enne koosoleku toimumist. Peasekretär on kohustatud juhatuse kokku kutsuma, kui sellise ettepaneku teeb ühingu president, revisjonikomisjon või 1/3 juhatuse liikmetest.
(2) Juhatus on otsustusvõimeline kui koosolekust võtab osa üle poole juhatuse liikmetest.
(3) Juhatuse otsuste vastuvõtmisel kohaldatakse § 20 sätestatud põhimõtteid.

§ 35. President
(1) On ühingu juht.
(2) Juhib juhatuse tööd.
(3) Koordineerib poliitilist tegevust.
(4) Annab korraldusi palgalistele töötajatele ja kontrollib nende tööd.
(5) Sõlmib, peatab ja lõpetab töölepingud palgaliste töötajatega.
(6) President esindab ühingut ja kirjutab ühingu nimel alla poliitilistele lepingutele, juhatuse otsustele, avaldustele.
(7) Presidendi valib kongress § 22 sätestatud korras.

§ 36. Asepresidendid
(1) Ühingul on kuni kaks asepresidenti.
(2) Asepresidendi ülesanded:
1) koordineerib ühingu poliitilist tegevust;
2) koordineerib ühingusiseseid tegevusi;
3) esitab juhatusele vastu võtmiseks tegevuskava
(3) Asepresidendid asendavad presidenti tema äraolekul vastavalt juhatuse määratud korrale.
(4) Asepresidendid valib kongress § 23 sätestatud korras.

§ 37. Peasekretär
(1) Peasekretäri määrab presidendi ettepanekul ametisse volikogu.
(2) Peasekretäri vabastab tema enda soovil või presidendi ettepanekul ametist volikogu.
(3) Peasekretär:
1) juhib ühingu igapäevast tööd;
2) esitab juhatusele kord kvartalis liikmemaksude ja annetuste laekumise ning kulutuste aruande;
3) valmistab ette ning esitab juhatusele vastuvõtmiseks järgmise aasta eelarve;
4) valmistab ette juhatuse koosolekud, korraldab koosolekute protokollimist ja juhatuse
otsuste täitmist;
5) täidab teisi, temale presidendi poolt pandud ülesandeid.
(4) Peasekretäri asendab tema äraolekul ühingu juhatuse poolt määratud isik.

§ 38. Välissekretär
(1) Välissekretäri määrab ja vabastab ametist volikogu presidendi ettepanekul.
(2) Välissekretäri puudumisel määrab ühingu volikogu välissekretäri kohusetäitja ühingu juhatuse liikmete hulgast.
(3) Välissekretäri töökorraldust ja ülesandeid koordineerib juhatus.
(4) Välissekretär vastutab ühingu välissuhtluse koordineerimise eest.
(5) Välissekretär on aruandluskohuslane ühingu volikogu ees.
(6) Välissekretär ei tohi kuuluda ühingu volikokku juhatusse ega revisjonikomisjoni.

VII REVISJONIKOMISJON

§ 40. Revisjonikomisjon
(1) Ühingu revisjonikomisjon teostab järelevalvet ühingu organite (juhatus, volikogu, klubid) tegevuse üle. Vähemalt kord aastas revideerib komisjon ühingu rahaliste ja muude vahendite laekumist ja kasutamist ning esitab aruande revisjoni tulemuste kohta ühingu kongressile.
(2) Ühingu revisjonikomisjon lisab kongressile esitatavale raamatupidamise aastaaruandele ja tegevusaruandele oma arvamuse.
(3) Revisjonikomisjon allub ainult ühingu kongressile.
(4) Ühingu revisjonikomisjoni liikmed valib korraline kongress vastavalt § 24. Ühingu revisjonikomisjoni liige ei või olla samaaegselt ühingu juhatuse või volikogu liige.
(5) Revisjonikomisjoni liikmed valivad endi hulgast juhi. Komisjoni juht võib sõnaõigusega osaleda ühingu või vastava klubi juhatuse koosolekutel.
(6) Revisjonikomisjoni otsused võetakse vastu koosseisu poolthäälte enamusega.

VIII JURIIDILISED JA MAJANDUSLIKUD ÕIGUSED

§41. Ühing kui juriidiline isik ja tema majanduslikud õigused
(1) Ühing on eraõiguslik juriidiline isik.
(2) Ühingul on oma sümboolika.
(3) Ühingul on kirjastamise õigus.
(4) Ühing võib vastavalt kehtivatele seadustele:
1) omada vallas- ja kinnisvara;
2) sõlmida lepinguid juriidiliste ja füüsiliste isikutega;
3) avada ja sulgeda pangaarveid;
4) palgata töötajaid.

§ 42. Rahalised vahendid ja nende kasutamine
(1) Ühingu rahalised vahendid saadakse:
1. liikmemaksudest;
2. ürituste korraldamisel laekunud tuludest;
3. juriidiliste ja füüsiliste isikute annetustest;
4. riigieelarve eraldistest;
5. pärandvarast;
6. muudest seaduslikest tuludest.
(2) Ühingu vara võib kasutada ainult ühingu põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.
(3) Klubide ja ühingu juhatuse omavahelised finantsmajanduslikud suhted reguleeritakse ühingu juhatuse otsustega.

IX LÕPPSÄTTED


§ 43. Põhikirja muutmine
Ühingu põhikirja saab muuta ühingu kongressi otsusega, kui sellekohase ettepaneku poolt hääletab üle 2/3 kongressil osalenud delegaatidest.

§ 44. Ühingu ja klubi tegevuse lõpetamine, ühinemine ja jagunemine
(1) Ühingu tegevuse lõpetamise, ühinemise ja jagunemise otsustab kongress, kui vastavasisulise otsuse poolt hääletab üle 2/3 kongressil osalenud delegaatidest.
(2) Klubi tegevuse lõpetamise, ühinemise ja jagunemise otsustab klubi üldkogu, kui vastavasisulise otsuse poolt hääletab üle 2/3 klubi liikmetest.
(3) Kui klubi tegevus on faktiliselt lõppenud, otsustab klubi tegevuse lõpetamise, ühinemise ja jagunemise ühingu juhatus. Klubi üldkogu vastava otsuse alusel kinnitab juhatus klubi tegevuse lõpetamise, ühinemise ja jagunemise.
(4) Ühingu lõpetamisel läheb ühingu vara kongressi määratud sarnaste eesmärkidega mittetulundusühingu valdusesse.
(5) Ühingu tegevuse lõpetamine, ühinemine ja jagunemine toimub vastavalt seadusele.

X RAKENDUSSÄTTED


§ 45. Põhikirja muudatuste jõustumine
Kongressil vastu võetud põhikirjamuudatused jõustuvad nende vastuvõtmise hetkest.