Elis Tootsman: Mis siis, kui..?

1426204_643876138994062_140605340_n

Mis siis, kui Rapla vallaelanikel oleks võimalus otsustada, kuhu nad sooviksid oma 1,5 eurot investeerida ning seda kogukonna hüvanguks? Tundub väike summa? Kuid kui 1,5 eurot korrutada vallaelanike arvuga, teeb see kokku üle 14 000 euro ja selle eest saab juba õige palju teha. Millest ma siis räägin?

Porto Alegre on väike Brasiilia linn, kus võeti 1989. aastal kasutusele kaasav eelarve. Oma põhimõttelt on ta lihtne osalusel baseeruv eelarve koostamine, kus rahvale anti võimalus otsustada kindla summa ulatuses, mida nad sooviksid selle raha eest oma kodukohas ära teha. See nõuab tõsist koostööd kogukonna juhtide ja ettevõtjate vahel, kuid tulemuseks on elanike suurem huvi lüüa kaasa omavalitsuse arendamisel ning võimalus kujundada omavalitsuse arengusuundi mitte ainult vallamajast, vaid ka ettevõtjate ja kogukondade koostöös.

Osaluseelarve koostamisega tegi algust ka Tartu, kes eraldas investeeringute realt 140 000 eurot rahvale otsustamiseks. Sellel aastal tehakse seda juba teist korda ning põhimõttega on liitunud ka Kuressaare ja Viljandi omavalitsused. Miks ei võiks järgmine olla Rapla?

Viimased omavalitsuste volikogude valimised tõid Raplasse küllatki samasuguse mõõdupuu- peaasjalikult kõik koosseisud rääkisid läbipaistvast ja kaasavast vallajuhtimisest, mis tähendab, et valmisolek juhtimismudeli muutmiseks on olemas. Kui valla eelarvest võtta kuludena maha kohustuslikud kulutused, jääb jäägiks nii öelda poliitilise tahte eelarve. Ehk piltlikult öeldes – kui on olemas tahe lubadust pidada, on olemas ressurss kaasava eelarve koostamiseks.

Kaasava eelarve najal on mitmed omavalitsused üle kogu maailma lahendanud mitmeid kogukondlike probleeme. Kes soovib arendada sotsiaalsüsteemi, kes näeb vajadust haridusse investeerida ning kelle jaoks on oluline, et maapiirkondades oleks koht, kus külaelanikel kokku tulla ning ühiselt külade üritusi korraldada. Ka Rapla võiks mõelda, milliseid ressursse investeerida meie alevikesse, et sealsetel elanikel oleks atraktiivne elamiskeskkond või et uued elanikud näeksid selle kohas potensiaali luua oma kodu.

Lisaks kogub Rapla kuulsust oma musikaalsete ja teatraalsete noorte abil, kelle etendused ja muusikalid toovad tihti kokku täissaalid. Võimalus leida rahastus selleks, et pakkuda noortele hea kasvulava tulevaseks eluteeks on enam kui võimalik. Selle otsuse saaks sellisel juhul langetada iga vallaelanik ise.

Minu kirjutise mõte on rääkida võimalusest korraldada kaasav ja läbipaistev vallajuhtimine. See, mis lubaduse me teile andsime, kui vallavolikogusse kandideerisime. Justnimelt, meie, sest kandidaatidena seda lubasime kõik. Arvan, et Rapla on valmis minema kaasa uuendustega ning sellega tuleb alustada juba esimesel võimalusel. Miks oodata järgmiste valimisteni?

Artikkel ilmus Raplamaa Sõnumites 22.08.2014

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga