Tänapäeval ei oma kool mitte ainult asutus kus pannakse lastele tarkust pähe, vaid see on kultuuri-ja hariduskeskus, kool on justkui kogukonna ühendavaks lüliks. Kinnistunud on arusaam ja mõned riigikogu liikmedki räägivad, et kooli olemasolu vallas on kohaliku elu kestmise ja säilimise garantiiks.
Täna allkirjastatakse haridus-ja teadusministeeriumi ning Rapla vallavalitsuse poolt ühtsete kavatsuse lepe, millega määratakse kindlaks riigigümnaasiumi rajamine Raplasse. Küllap on veel värskelt meeles, kui teravaks kujunesid koolivõrgu arutelud- iga omavalitsuse motivatsioon on säilitada haridusvõrk, mis pakub konkurentsivõimet ning toob noori sinna õppima.
Reaalsus on aga see, et Eestis jääb inimesi järjest vähemaks, seda nii väljarände kui ka madala sündimuse tõttu ja head haridus on väikevallas järjest keerulisem anda.
Riigigümnaasiumi rajamine tähendab koolivõrgu korrastamist maakonnas ja paljudes valdades ka gümnaasiumi osa sulgemist, kuid sellest ei tasu teha tonti. Paarikümne õpilasega gümnaasium ei suuda pakkuda noorele konkurentsivõimelist haridust ega õpetajale väärilist palka. Kui tahame, et noori Raplamaale alles jääks tasub neile pakkuda riigigümnaasiumi näol kõrgtasemelist haridust kodumaakonnas.
Koolivõrgu korrastamine võib mõnes vallas tähendada pinnakasutuse parandamist – vaevalt, et lapsed sellest võidavad, kui 250 lapsele mõeldud koolihoonet köetakse läbi talve ainult 40 lapse jaoks. Kui aga valla õpilaste arv pole kahanenud kahe- või lausa ühekohaliste arvudeni, tasub kehva gümnaasiumi asemel panustada tugeva põhikooli säilimisse.
Kõige keerulisemaid otsuseid nagu mõne kooli sulgemine, ei tohi teha lihtsalt kokkuhoiu pärast. Eesmärk võib olla vaid ressursi panustamine suuremas mahus õigematesse-vajalikemasse kohtadesse – olgu selleks õpetaja ja tugispetsialisti palk või õpilane. Kui nüüd koolitee mõni kilomeeter või minut-kümme pikeneb, kuid vastutasuks saavad lapsed omale motiveeritumad õpetajad ning kvaliteetsema õppetaristu, on kogukond võitnud rohkem kui kaotanud.
Riigi toetus omavalitsustele järgmisel aastal kasvab igas punktis. Suureneb omavalitsuste vahel jagatav õpetajate palgaraha ning koalitsioon leppis kokku, et omavalitsused saavad toetust ka tugispetsialistide tööle võtmiseks. Uue perioodi eurorahast on lõviosa mõeldud omavalitsustele koolitaristu parandamiseks, see lubab neil rohkem panustada just inimestesse. Koolide sisulistesse arendustegevustesse – koolitustest, e-õppevara arendamisest ja õpilastele tugiteenuste kättesaadavuse kasvatamiseni – panustatakse riigipoolt lähiaastatel enam kui 100 miljoni euro ulatuses.
Riik võtab esmase vastutuse gümnaasiumihariduse eest, kuid miski ei takista omavalitsusel keskenduda nii sisus kui rahas veel tugevamale põhiharidusele.
Tulevase emana ja õpetajana soovin, et Rapla pakuks noortele parimat haridust, mida praegused võimalused lubavad. Innovatsioon, valikainete vabadus, motiveeritud õpetajad ning õpetajate palk, mida nad tegelikult väärivad (!) on boonused, mida näen. Mul on rõõm näha, kuidas Viljandi riigigümnaasium on saanud endale justkui uue särtsu juurde- õpetajad, lähme vaatama!
Artikkel ilmus Raplamaa Sõnumites 27.08.2014