Maris Sild: Tasuta kõrgharidus liigub lõpuks tasuta kõrghariduse suunas

8044898717_b7ac8944e9_b

Eelmise valitsuse poolt läbi viidud kõrgharidusreform tõi nii tudengid kui ka noorsotsid mitmeid kordi tänavatele meelt avaldama. Kahjuks ei võtnud Jaak Aaviksoo kuulda tudengite ettepanekuid. Kuigi muudatuste peamiseks eesmärgiks oli kõrghariduse kättesaadavuse parandamine, siis reaalsuses see ei töötanud ja kõrgharidusreform võeti vastu vigasena. Praegune haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski on tihedas koostöös Eesti Üliõpilaskondade liiduga asunud vigade paranduse kallale.

Siiani oli vajaduspõhist õppetoetust võimalik saada vaid tudengitel, kes täidavad õppekava nõudeid 100% ulatuses. See aga tähendas, et kui mõnel semestril paar ainepunkti jäi saamata, siis õppetoetust hoolimata majanduslikust olukorrast ei saanud.
Haridusministri uue eelnõu kohaselt on võimalik vajaduspõhist õppetoetust taotleda kõikidel tudengitel, kes täidavad vähemalt 75% õppekoormuse nõude.

Tegemist on olulise muudatusega, mis suurendab vähekindlustatud peredest pärit tudengite ligipääsu kõrgharidusele. Instar EBC poolt läbi viidud uuringu kohaselt töötab kooli kõrvalt üle poole üliõpilastest. Uuring osutab, et praegune seadusandlus ei vasta tegelikele vajadustele. Tuleb kasuks kui õpingute kõrvalt käia osalise ajaga erialasel tööl, kuid on mõeldamatu nii õppimine kui ka töötamine samal ajal täiskoormusel.

Ühel semestril õppekoormuse sajaprotsendilise mittetäitmise taga võivad peituda teised põhjused kui lihtsalt laiskus. On tudengeid, kes lisaks loengutes ja seminarides käimisele osalevad aktiivselt üliõpilasesindustes, on aktiivsed noorteorganisatsioonides või –volikogudes – mis on võrreldav juba töökogemuse omandamisega. Samal ajal võib aktiivsuse tõttu mõnel semestril ainepunkte vähem kokku tulla.

Jevgeni Ossinovski üheks eesmärgiks on pöörata rohkem tähelepanu tudengi reaalsele olukorrale. Nimelt on siiani vaadatud vajaduspõhise õppetoetuse taotlemisel leibkonna eelmise aasta majanduslikku olukorda, kuid mõne kuuga võib olla palju muutunud – üks vanematest töö kaotanud või sissetulekud muudel põhjustel oluliselt vähenenud. Edaspidi on plaanis laiendada vajaduspõhist õppetoetust nii, et seda oleks võimalik saada ka neil tudengitel, kes hetkel toetuste saajaks ei kvalifitseeru. See puudutab eelkõige neid tudengeid, kelle majanduslik olukord on ootamatult halvenenud või kui üks vanematest perekonda ei toeta.

Noorsotsid on kindlal seisukohal, et kvaliteetne haridus peab olema kättesaadav kõikidele võimekatele tudengitele hoolimata noore majanduslikust olukorrast ning see ei tohi saada õpingute katkestamise põhjuseks.

Artikkel ilmus ajalehe “Sotsiaaldemokraat” augustikuu 2014 numbris

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga