Karjääri- ja ühiskonnaõpetus noorte tuleviku võti!

Möödunud aasta sei­suga on Eestis töö­tuid noori rohkem kui rahvaloenduse andmetel Pärnu linnas elanik­ke. 16% noortest ei õpi ega töö­ta ning noorte töötuse määr on 20% ehk iga viies noor on töö­tu, kirjutab ajalehes “Põhjarannik” Maarja-Liis Roone, Ida-Virumaa noorte sotsiaaldemokraatide klubi esimees.

Just praegu peaks tegema korrektuure ning haridusasu­tused peaksid olema suuteli­sed kohanema tööturu muu­tuste ja vajadustega. Väga suuresti on probleemi põhju­seks riikliku strateegia puu­dulikkus, ei suudeta läheneda probleemidele pikaajalisemas perspektiivis.

Leian, et ühiskonnaõpetus peaks kuuluma juba kahek­sanda klassi riiklikusse õp­pekavasse. Pikemaajaliselt toetatakse hääleõiguse and­mist alates kuueteistkümnen­dast eluaastast. Eelduseks on, et koolisüsteem tagaks vaja­likud teadmised ühiskonnas toimuvast noorematele õpi­lastele. Otsusega kaasneks noortele suurem osalus ühis­konnas.

Lisaks tuleks pikendada õp­peperioodi, mis annaks õpeta­jatele võimaluse tunde huvita­vamalt üles ehitada. Peale baas-teadmiste ja faktide saaks käsit­leda tundides aktuaalseid uudi­seid, probleeme ja kriisisituat­sioone nii riiklikul kui ka rah­vusvahelisel tasandil. Eelneva lisamisel avarduks õpilaste sil­maring, oleks loota, et õppurid muutuksid tolerantsemaks ning neil oleks kergem avaldada oma seisukohti ja arvamust.

On oluline, et lisaks faktiteadmistele ja sisukate arute­ludele kujuneksid väärtused ja hoiakud. Rohkemad tead­mised meist ümbritsevast po­pulariseerivad kuulumist or­ganisatsioonidesse ja suuren­daksid soovi anda oma panus ühiskonda vabatahtliku tege­vuse kaudu. Need omakorda annavad noortele kogemused, mis on karjääri valikul ja töö­turule sisenemiseks hindama­tu väärtusega.

Toetan mõtet lisada õppeka­vasse karjääriõpetus. Tundide vajalikkust tõestavad uuringud, millest tuleneb, et tööandjad ei ole rahul noorte ettevalmistu­sega. Karjääriõpetuse tundides saaksid õpilased teadmisi, kui­das koostada CVd ja motivat-sioonikirju. Noored saaksid või­maluse läbi mängida töövestlu-si, mis omakorda suurendaks julgust avalikult esineda.

Tundides tutvustatakse töö­turu vajadusi ja saadakse tea­da, kuidas ja kust leida tööpak­kumisi. Räägitakse ka edasi­õppimise võimalustest. Gru­pitööde kaudu, karjääritesti-de sooritamise ning töövarju-päeval osalemise teel leiaksid noored oma kutsumuse vara­jasemas eas.

Mida haritum on noor, se­da paremini saab ta hakkama enda majandamisega. Rikkali­kum teadmiste pagas suuren­dab võimet ühiskondlikel tee­madel kaasa rääkida. Teadli­kum noor orienteerub ühis­konnas paremini, on suhtle-misaltim ning avatum töö ot­simisele ja uutele väljakutse­tele.

Arvan, et haridus on vald­kond, millesse tasub inves­teerida nii riiklikul kui isik­likul tasandil. Tihti suhtutak­se skeptiliselt muudatustes­se. Ühiskonna vajadused pole praegu enam samad, mis nad olid varem. Mida rutem suuda­me tagada hariduse, mis vas­tab tänapäeva tööturu nõud­mistele, seda kiiremini on või­malik lahendada noorte töö­puuduse probleemid.

Põhjarannik

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga