Koolivõrgu korrastamine –kas mäda kala valest otsast lahkamine või samm parema tuleviku poole?

Autor: Pille-Riin Peet

9. novembril kogunes punt aktiivseid noori, et arutada neid ning kogu Pärnut puudutavatel teemadel. Teemasid oli kuus ning üks neist oli koolivõrk, mille lauajuhiks õnnestus mul olla.

Koolivõrk ning selle korrastamine on hetkel aktuaalne teema, kuna puudutab niivõrd suurt osa meist ning läheb korda noortele, kes peavad selles süsteemis edasi veel õppima. Pärnus võetakse ette paar keerulist ning suure mõjuga muutust. Kõige suurem muutus neist on vaid paari-kolme gümnaasiumi püsimine Pärnu linnas (algsete andmetega Koidula Gümnaasium, kuhu on kavas rajada 7 gümnaasiumi paralleeli ning Ühisgümnaasium, kuhu on plaanis luua 5 gümnaasiumi paralleeli) ning ülejäänud koolid jäävad põhikoolideks ehk siis gümnaasium ning põhikool on plaanis lüüa täiesti lahku. Kui rääkida Pärnumaast üldiselt, siis paljusid gümnaasiume pannakse veel edaspidigi kinni ning ideaalis jääb kogu maakonda samuti paar-kolm gümnaasiumi alles. Kogu koolivõrgu korrastamise eesmärkideks on kõigile gümnaasiumiõpilastele võrdse lävepaku kõrgkooli tasuta kohale saamiseks loomine ning olukord, kus kõigis piirkondades on võrdselt tagatud õppe kõrge kvaliteet ja valikuvõimalused ning üle riigi koolivõrgu efektiivne korraldus.

Arutades seda kohalike noorte ning kogenenumate noortemeelsetega oli kuulda väga palju huvitavaid mõtteid. Esialgu keskenduti maanoortele ning nende olukorrale linnas gümnaasiumis käies. Ega see just meelakkumine pole. Maanoored on kaks korda suurema pinge all kuna nende peamine osa päevast koosneb bussiga sõitmisest ning see tuleb kas õppimise või magamise arvelt. Üldlevinud fakt on, et alati on noorel sugulane või tuttav kelle juurde minna. Mis siis saab, kui ei ole ning kohalik gümnaasium on kinni? Koolivõrgu korrastamise käigus on plaanis rajada gümnaasiumite juurde ühiselamud või siis rahastada erakorteri üürimist. Küsides noortelt, mida nemad eelistavad, polnudki ühist vastust, sest kindlates tingimustes on mõlemad head variandid. Õpilasele asetatud pingele lisaks on ka õpilase vanemal suurem ebakindlus, kui tema võsuke läheb linna õppima. Kulutused suurenevad jõudsalt ning mure õpilase heaolu üle aina kasvab.

Arutades reformi põhjusi ning tulemusi tuli välja nii mõndagi huvitavat. Põhjus miks üldse reform Pärnus ette võeti on õpilaste arvu 2000 võrra langemine ning varjatud soov kutsekoolidesse rohkem õpilasi suunata. Mitmes laudkonnas leiti, et rahvaarvu langemise põhjuseks on kindlasti Pärnu ebaatraktiivsus keskmise töötava eestlase jaoks. See asjaolu aga viib selleni, et enne on vaja haldusreformi, kui haridusvõrku korrastama hakatakse. Ühesõnaga mäda kala hakatakse valest otsast lahkama. Samuti leiti, et gümnaasiumi tase langeb paralleelide ning gümnaasiumiõpilaste arvu kasvuga. Näiteks praegu võib Koidula küll eksamitulemuste tabelis kõrgel kohal olla, kuid pärast koolivõrgu korrastamist seda ta enam kohe kindlasti ei ole.

Küsides noortelt, milline on nende jaoks ideaalne gümnaasium, ei osanud paljud esialgu vastata. Lõpuks leiti, et ideaalses gümnaasiumis on olemas põhiained, mida kõik peavad läbima ning sellele lisaks suur hulk valikaineid, mille seast saab valida kindlas koguses meelepäraseid aineid mida läbida. Ideaalseks koolivõrgu olukorraks aga peeti olukorda, kus on gümnaasiumid, põhikoolid mõlemad koos.

Poistiivseid pooli oli kavandatavas koolivõrgu korrastamises raske leida ning kõlama neid ei jäänudki. Kuigi korrastamine on alles ees ning polegi kindel, kas see sel kujul ette võetakse on siiski oluline, et noored oma arvamuse kõlavaks teeks ning muudatusettepanekuid esitaksid.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga