Manifest kõigile Eestimaa noortele

MTÜ NOORED SOTSIAALDEMOKRAADID
XX KONGRESSI MANIFEST
Manifest kõigile Eestimaa noortele

Eesti ühiskonnas domineerib edukultus. Ettevõtlikkuse edendamiseks tehakse palju kasulikku, kuid sel on ka tumedam pool – võõrandumine. Suur hulk noori langeb välja koolist, tööturult ja normaalsest ühiskonnaelust, kuna ei sobituta standarditega, mis ühiskonnas kehtivad. Tihtipeale antakse alla, sest isegi väike tagasilöök on muutnud neid ühiskonna silmis läbikukkujateks. Hirm tagasilöökide ees vähendab noorte motivatsiooni, riskivalmidust, halvab õppimis- ja arenemispotentsiaali. Enamgi veel, lootusetus võtab tahte mõelda tulevikule ning soovi oma elu muuta. Edukultus võõrandab! See ei pea nii olema. Saab teisiti, nii, et rohkemad noored tunnevad endid edukate, väärtustatud ja vajalikena!

Kõigil ei ole töö leidmisega muresid, kuid iga viies meie eakaaslane ei õpi, tööta ega osale väljaõppes. Neid on Eestis kokku 40 000 ja võib juhtuda, et kui nendega ei tegeleta, jäävadki need noored meie jaoks kadunuks. Siiski on nende noorte elujärge võimalik parandada! Selleks pole vaja kedagi süüdistada, vaid asuda tegutsema.

Noored Sotsiaaldemokraadid leiavad, et noorte tööturule või tagasi õppima aitamiseks on vaja astuda järgmised sammud:

1. Peame vajalikuks tõsta koolikohustust 18-eluaastani või kuni kutsekvalifikatsiooni omandamiseni. See annab noortele üldpädevused ja esmased tööoskused, et olla tööeluks paremini ette valmistunud ning sobituda edukamalt tööandja ootustega. Tööturul on paremini hakkama saanud haritumad inimesed, kellel on kõrg-, kutse- või keskharidus. Ainult põhiharidust omavad noored on tööturul kõige suuremas riskirühmas, kuna töötavad enamjaolt madalamapalgalistel töökohtadel ning neid vallandatakse raskuste korral esmajärjekorras. On oluline, et õppurite teadmised vastaksid ühiskondlikele ootustele ja muudatustele.

2. Lasteaed on haridussüsteemi osa, mitte vaid lastehoid. Senine nägemus, et lasteaed annab lapsevanematele võimaluse tööl käia, tuleb asendada arusaamisega, et lapse areng algab varajasest east ja vajab toetust.  Seisame silmitsi olukorraga, kus 1. klassi astujate teadmiste erinevus on märkimisväärselt suur. Nii võime leida õppurite seast neid, kelle teadmised on nõutud tasemel, kui ka neid, kelle kirja- ja lugemisoskus on alles algtasemel. Taoline olukord pärsib juba varajases elueas lapse motivatsiooni enesearendamisel ning suutlikkust pakkuda konkurentsi kaaslastele. Olukorra leevendamiseks tuleb kehtestada riigi poolt tagatud, esialgu alates 5. eluaastast kohustuslik alusharidus.

3. Sobiva erialavaliku tegemiseks ja seeläbi õpimotivatsiooni kasvatamiseks on vajadus efektiivsemalt korraldatud ning kõigile soovijatel kättesaadavate karjääriteenuste järele nii põhi- kui ka keskkoolis. Karjääriteenused hõlmavad karjääriõpet ja karjäärinõustamist.

4. Praktika peab olema meie haridussüsteemi iseenesestmõistetav osa, mis annab noortele reaalse töökogemuse. Praegu on tekkinud liiga suur lõhe tööandjate ootuste ja noortele pakutava hariduse vahel. Praktika hõlmab endas kogemusi, millega on võimalik kohe pärast kooli lõppu valitud erialal tööturule siseneda ning selle tõttu ongi oluline, et praktika toetaks koolis õpitud teooriat.

5. Riik peab tagama omavalitsustele võimekuse tegeleda noortega, kes koolist välja kukuvad ja ühiskonnast eemalduvad. Omavalitsustel on parimad võimalused kõrvale jäänud noored üles leida ja suunata nad uutele arenguvõimalustele. Vajame tugiinimeste võrgustikku, mis hakkaks riskide ilmnemisel kohe noortega tegelema, et ära hoida nende heitumine ning kadumine omavalitsuse vaateväljalt. Noortega pidevalt tegeledes on suurem võimalus säilitada nende tegutsemistahe ning motivatsioon enda olukorda parandada.

6. Vabatahtlikku tööd tuleb senisest rohkem väärtustada. Olenemata sellest, kas tegemist on tasustatud või vabatahtliku tööga, saadakse selle käigus oskusi, kogemusi ja õpitakse looma sotsiaalseid võrgustikke.  

7. 2014. aastal peab rakenduma Euroopa Noortegarantii, mis kindlustaks igale töötule noorele töökoha või edasiõppimise võimaluse. Praegu ei ole avalikkuseni jõudnud mitte ükski meede, mille elluviimisel eesmärk saavutatakse. Ministeeriumite ja ametnike tasandil puudub koostöö ja koordineerimine Euroopast antava raha õiglaseks jaotamiseks. Noored peaksid nõudma, et töötataks välja konkreetne plaan, kuidas kasutada noorte tööpuuduse vähendamiseks eraldatud raha.

Noortele töökohtade ja arenguvõimaluste loomine tähendab pikemas perspektiivis seda, et tänane Eesti visioonitu majandussuund läbiks kardinaalseid muudatusi. Soodustama peaks tarku töökohti, mis omavad kõrget lisandväärtust. Olulisi muudatusi tuleb teha ka haridussüsteemis. Panustama peab inimestesse, sest investeerides ainuüksi betooni, on riigi areng pärsitud.

Meie, noored, oleme need, kes selle eest seisma peavad! Väärtustada tuleb iga indiviidi meie ühiskonnas. Pikemas perspektiivis tuleb tegelema hakata probleemide ennetamisega, mitte tulekahju kustutamisega. Kui panustame haridusse ja noorte ettevalmistamisse tööturul konkureerimiseks, loome ühiskonna, kus kõigil on hea olla. Väärtustades ühiskonnas inimesi, loome tingimused, kus Eesti saab õitseda, loome Eesti, mille üle igaüks võib uhkust tunda.  

Noored Sotsiaaldemokraadid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga