Juhan-Mart Salumäe: Noored soovivad elavamat linna

(Lugu ilmus 09.05.2013 ajalehes “Sakala”)

PIKKA AEGA on Viljandis arutatud selle üle, mida siinsed noored ühelt linnalt ootavad. Pessimistlikumad inimesed ütlevad, et neile meeldiks suur linn, mida Viljandi paraku ei ole. Optimistlikumad seevastu leiavad, et nad püsivad ka väikses linnas, aga selleks on vaja atraktiivset keskkonda, kus neil oleks midagi teha.

Et teada saada, missugune on see keskkond, kus kohalikud noored elada soovivad, korraldas noortevolikogu Viljandi haridusmessil küsitluse, milles uuris nende vaba aja veetmise eelistusi.

Küsitlus koosnes kümnest avatud või valikvastustega küsimusest. Valikvastustest võis võtta mitu. Küsimused puudutasid peaasjalikult seda, kuidas muuta linn noortele atraktiivsemaks. Samuti uuriti, millest tunnevad noored siin enim puudust.

Küsitlusele vastas 116 noort, kellest enamik olid 15—20-aastased. Tulemused kõnelevad sellest, et lähiaastatel on nii linnal kui noortel endil vaja keskkonna noortesõbralikumaks muutmise nimel suuri pingutusi teha.

DETAILIDESSE laskumata võib tulemustest välja tuua mõne olulisema aspekti. Esiteks tasub mainida, et hoolimata söögikohtade suurest arvust ja linnapildi korrastamisest, meeldib noortel mõnes hubasemas paigas sõpradega koos olla. Koguni 82 vastanut pani kirja, et sõpradega veedetakse aega enamasti üksteisel külas olles. Samas väärib rõhutamist, et 63 vastanut kohtuvad sõpradega meelsasti ka linna peal.

Küsitlusest jäi teravalt silma, et noored igatsevad Viljandis korraliku kinomaja järele. Ainsale avatud vastusega küsimusele, mis uuris, millest nad siin kõige rohkem puudust tunnevad, vastati 46 korral, et kinost.

Mainin siinkohal, et korduvalt oli kinole juurde märgitud sõna «korralik», mis annab märku sellest, et praegu kinoteenust pakkuvad Männimäe külalistemaja ja Sakala keskus ei täida noorte ootusi. Samuti maksab tähele panna, et kino oli üks peamisi põhjusi, miks noored teistes linnades vaba aega veetmas käivad.

Mis puudutab veekeskuse puudumist, siis seda oli vastuses mainitud 12 korral. Veekeskust seega soovitakse, kuid kino puudumine on noorte silmis suurem mure.

UURITI SEDAGI, milliseid üritusi võiks linnas rohkem aset leida. 73 korral tõid noored välja, et siin võiks olla enam kontserte. See viitab asjaolule, et praegu on neid Viljandis kas liiga vähe või siis ei ole need niisugused, mis noortele huvi pakuksid.

Teine variant on väga tõenäoline, sest Viljandi kui pärimusmuusika keskus meelitab ligi rohkesti folkmuusikuid. Paraku ei tea me, kuivõrd pärimusmuusikalembene on keskmine Viljandi noor. Kuniks puuduvad täpsemad uurimistulemused, saab seda üksnes oletada.

Peale kontsertide sooviksid noored osa saada õppepäevadest ja koolitustest. Seda märgiti 50 juhul. Kuigi see, milliseid koolitusi soovitakse, ei selgunud, võib tulemusest järeldada, et koolitundides pakutavate teadmiste kõrval tunnevad noored huvi ka teemade vastu, mida klassiruumis ei käsitleta.

LINNAKESKKONNA kujundamine pole ainult linnajuhtide, vaid ka kohalike noorte kohus. Et saada aimu, kui innukad on noored oma ideede elluviimisel, uuriti küsitluse teel, kas nad on selle tarbeks projekti kirjutamise abil rahastust otsinud.

Kahjuks tuli tõdeda, et 116 vastanust 94 pole seni projekti kirjutanud. Nii et kuigi noortel on palju häid mõtteid, sealhulgas ka kergesti teostatavaid, ei oska või ei julge nad nende elluviimiseks tuge otsida. Mõneti on see mõistetav, sest igasugune raha taotlemine toob kaasa vastutuse.

Noortevolikogu julgustab kõiki oma ideedega enda poole pöörduma. Juhul kui üks või teine mõte mõjuks linnale positiivselt, leiaks see tõenäoliselt ka toetust.

KOKKUVÕTTES VÕIB öelda, et noored ootavad Viljandilt rohkem meelelahutusvõimalusi. Samas tuleb tunnistada, et noortevolikogu küsitluse korraldamise kogemused pole võrreldavad mõne sotsiaal- ja turu-uuringu firma omadega. Samuti oli küsimustik koostatud haridusmessiks, kus liikus ringi palju noori ning kus selle täitmisele ei pruugitud pöörata kuigi suurt tähelepanu.

Et saada usaldusväärsemaid tulemusi, võiks linn tellida uuringu, mis selgitaks kohalike noorte eelistused välja täpsemalt. Samas on kõnealune küsitlus esmane indikaator, mille põhjal saab keskkonna noortesõbralikumaks muutmisega edasi minna.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga