Joosep Vimm: universaalsed lahendused tööturul enam ei päde

Sel nädalal Noorte Sotsiaaldemokraatide korraldatud arutelul “Tööajareform. Mis? Milleks? Kellele?” jõuti järeldusele, et praegune töölepinguseadus ja töökorraldus on ajale jalgu jäänud ning tuleb leida uued lahendused, mis vastaks tänapäevastele vajadustele.

“Kehtiv töölepingu seadus seab selged nõuded töö tegemise ajale ja –kohale, seda loomulikult töötaja huvide kaitseks. Tehnoloogia areng ja uute ettevõtlusvormide teke on aga loonud olukorra, kus killustunud tööturg peab võimaldama rohkem valdkonnaspetsiifilist reeglistikku ja suuremat paindlikkust tööaja- ja koha suhtes. See on üks põhjus, miks jäetakse töölepingud sõlmimata või kasutatakse võlaõiguslikke lepinguid, mis ei sätesta töökeskkonna ega aja suhtes nõnda rangeid piiranguid,” ütles tervise- ja tööminister Riina Sikkut.

Sikkuti sõnul ei taga samal ajal aga võlaõiguslikud lepingud õigust sotsiaalsetele garantiidele, mille eest sotsiaaldemokraadid ja ametiühingud on pikki aastaid seisnud. “Õiglane töötasu, tervist säästev ja ohutu töökeskkond, vanemahüvitis – need kõik on tagatud vaid töölepinguga. Eesmärk on motiveerida töötajaid sõlmima rohkem töölepinguid, tänu millele saavad inimesed osa neile mõeldud sotsiaalsetest garantiidest,” märkis Sikkut.

Elisa personalijuhi Kaija Teemägi sõnul on uudsete tööviiside ehk täpsemalt kaug- ja ajatöö kasutusele võtmisel tänasel hetkel kõige suuremaks takistuseks nõrk juhtimiskultuur ja tööaja ebaefektiivne kasutus.

“Samas takistab paindlikumaid tööajavõimalusi ikkagi ka praegune seadusandlus, mis on äärmiselt jäik ega arvesta noorema põlvkonna soovi töötada paindlikumate graafikute ning tööaegade alusel,” rääkis Teemägi, lisades, et kui tööandja soovib täna võimaldada kaasaegseid ja eristuvaid tööajavorme, ootab teda hulga bürokraatiat.

Teemägi tõi välja, et nõudlus paindlikuma tööaja järele aina kasvab. „Seda kinnitab fakt, et noorte põhiliseks motivaatoriks töökoha valikul ei ole enam niivõrd palk, kuivõrd töötingimused, sealhulgas paindliku tööajaga töötamise võimalus,“ kinnitas Teemägi.

“Peaksime liikuma tööõigusega sektoripõhistele kokkulepetele, mis arvestavad valdkonna eripärasid nii tööaja kui ka töösuhte vormi reguleerimisel. Ühetaoline lahendus ei vasta enam tänapäevastele vajadustele ei tööandjate ega töötajate perspektiivist,” ütles Ametiühingute Keskliidu juht Peep Peterson.

Noorte Sotsiaaldemokraatide president Joosep Vimm märkis, et oluline on loobuda ühetaolisest lahendusest kogu tööturule. “Teatud sektorites on võimalik minna üle lühemale tööajale. Universaalne ühetaoline lahendus enam ei tööta. Tuleb arvestada, et lihtsuses ei peitu alati võlu. Nii seadused kui töökorraldus peavad vastama tänaste töötajate ootustele ja tänapäeva tööturu vajadustele.”

12. septembril hotellis Olümpia Noorte Sotsiaaldemokraatide presidendi poolt kokku kutsutud ja juhitud arutelul “Tööajareform. Mis? Milleks? Kellele?” osalesid tervise- ja tööminister Riina Sikkut, Eesti Ametiühingute Keskliidu juht Peep Peterson ja Elisa personalijuht Kaija Teemägi.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga