Mul avanes võimalus esindada Eesti noorsotse meie maailma katuseorganisatsiooni IUSY ning Euroopa Komisjoni noorteosakonna poolt korraldatud rahvusvahelisel majandusseminaril „Labour policies for youth – lessons and challanges,“ mis toimus 5.-12. oktoobril Prantsusmaal, Strasbourgis. Kuigi osavõtjaid oli rahvusvahelise ürituse kohta vaid 17, siis päritolu poolest oli inimeste spekter lai, alustades Rootsist, Hollandist, Saksamaast ning lõpetades Itaalia, Serbia ja Albaaniaga.
Nagu seminari pealkirjast võib välja lugeda, siis keskendusime peamiselt ülemaailmsest majanduskriisist põhjustatud noorte olukorrale tööturul. Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) andmetel on 2013. aasta seisuga maailmas üle 75 miljoni töötu noore ning noorte oht töötuks jääda on keskmisest kolm korda suurem. Probleemi tõstatamiseks võib veel välja tuua, et kümnest töötust üle maailma neli on just noored, mistõttu tuleb senisest enam tähelepanu pöörata noorte tööpuuduse ennetamisele. Euroopa tasandil tegeleb sellega peamiselt Euroopa Noortefoorum, mõjutades noorte jaoks olulist poliitikat, olles rahvusvaheliste organisatsioonide, nagu Euroopa Liidu, Euroopa Nõukogu ja ÜRO tunnustatud partner.
Lisaks tööturu olukorrale arutlesime ka võrdse kohtlemise printsiibi ehk nn equal pay for equal work ning poliitikas osalevate mõjugruppide võimaluste (nt ametühingud) üle noorte õiguste eest seista. Võrdsele kohtlemisele tähelepanu pööramiseks koostasime ka gruppidega videod, mis ilmuvad hiljem korraldajate poolt loodavas seminari tutvustavas videos.
Viimase suurema teemana käsitlesime valimiskampaaniaid, millest käis meile rääkimas Briti leiborite erakonna strateeg Lauren Allpress, kes tutvustas, kuidas käib valimisteks valmistumine Suurbritannias. Just valimiskampaania töötuba meeldis mulle enim, sest Lauren näited olid väga praktilised ning neid nõuandeid saame juba ise praktikas ellu viia, sest Riigikogu valimised on juba õige pea käes.
Lisaks töötubadele oli meil võimalus tutvuda ka Strasbourgi linnaga. Külastasime nn Le Petite France’i, Euroopa Komisjoni ning parlamenti, kohalikku katedraali ning uudistasime niisama linnas ringi. Mis mulle Strasbourgi puhul seminariväliselt eriti meeldis, oli see, et kohalikes trammides on uste kohal kõikide liinide marsruudid (kokku siis kuus liini). Jõudsin õhtul hilja Strasbourgi ega teadnud peale ööbimismaja aadressi ja trammipeatuse midagi muud. Piisas vaid trammi astumisest, et teada saada, kuidas ohutult ja logistiliselt võimalikult efektiivselt sihtkohta jõuda. Loodetavasti tehakse selline süsteemi ka Tallinna trammides ära, mis esmapilgul võib tunduda lihtne ning mõttetu, kuid mis on nii sise- kui ka välisturistidele suureks abimeheks.
Antud seminaril osalemine andis lisaks põhjalikule ülevaatele noorte olukorrast tööturul ka uusi huvitavaid kontake ning võimaluse areneda isiklikul tasandil. Seetõttu soovitan kõigil aktiivselt erinevatele seminaridele kandideerida, sest kaotada pole midagi, kuid võita seevastu küll.