Võeti vastu Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus

3526_10151396493541390_340194327_n

Juunikuu teises pooles küttis meedias kirgi Riigikogus teisel ja kolmandal lugemisel olnud Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (lühendatult PGS) muutmise eelnõu. Kuigi Haridus- ja Teadusministeerium pidas eelnõud terviklikuks ning nõudis selle vastuvõtmist enne Riigikogu suvepuhkust, leidsid mitmed eelnõu huvigrupid kui ka parlamendi opositsioon, et sellisel kujul põhikooli- ja gümnaasiumiseadust muuta ei tohi.

Eelnõu kriitikud, kelle seas olid ka noored sotsiaaldemokraadid, leidsid et laual olnud muudatusettepanekud vastupidiselt eesmärgile raskendavad riigi haridussüsteemi, mistõttu seisti selle vastu. Eesti Haridustöötajate Liit ja Eesti Õpilasesinduste Liit leidis, et oleks lubamatu toetada eelnõud, mis vähendab tugiteenuste olemasolu koolides, kaotab klassijuhataja ameti eest makstava lisatasu, ning samuti kaotab õpetajaastmed, mis samuti olid seni õpetaja palga suuruse puhul määravad.

Vaatamata opositsiooni ja eelnõu huvigruppide jõulisele vastupanule surus koalitsioon PGS-i eelnõu läbi. Taunimisväärseks tegi selle aga fakt, et korraga jäeti seadusesse kehtima olukord, kus riigieksamid loetakse sooritatuks, kui õpilane omandab eksamil 1% maksimum punktidest, kui ka 20%. Sellele vastuolule rõhudes viitas opositsioon, et Vabariigi President ei tohiks antud eelnõud kinnitada, ning peaks hoopis saatma selle uuesti Riigikogu ette. Ometi otsustas president vaatamata vastuolule seaduseelnõu 3 juulil kinnitada. See tähendab seda, et parlamendil puudub kohtusus neid küsimusi uuesti arutada.

Samas tuleb PGS Riigikogu lauale osaliselt tagasi pärast suvepuhkust, kuna koalitsioon otsustas enne eelnõu teist lugemist, et üldhariduse rahastamise küsimus arutatakse eraldi 2013 aasta sügisel. See annab lootust, et riigikogus õnnestub uuesti arutamise alla tuua ka need seaduse puudujäägid, mis esimese korraga sisse hääletati.

Noored sotsiaaldemokraadid on seisukohal, et PGS-i muutmise seaduseelnõu vastuvõtmine muudab kohaliku üldhariduse kvaliteeti negatiivses suunas, kuna sellega kaotati ära mitmed punktid, mis olid toeks nii õpetajatele kui ka õpilastele. Segadus riigieksamite punktisüsteemiga ilmestab seda, et valitsuse eesmärk polnud mitte luua tugevamat haridussüsteemi, vaid näidata oma arvulist ülekaalu opositsiooni suhtes. Veelgi enam aga on see märk IRL-i püüdest valimiste eel lubatud haridusreform läbi viia, ilma et reformi sisule olulist rõhku pöörataks. Noorsotsid loodavad, et vaatamata PGS-i muudatuste eelnõu kinnitamist jätkuvad ka sügisel sisulised arutelud üldhariduse jätkusuutlikkuse ja arendamise üle. Eelkõige loodetakse, et määravaks saab perspektiivikus, mitte valimiste-eelne vägikaikavedu.

Juhan-Mart Salumäe

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga