Tegime koos Noor Eesti 200-ga 10 ettepanekut Tallinna Linnavalitsusele linnaruumi ligipääsetavuse ja korrashoidmise osas. 3. märtsil andsid noored Tallinna abilinnapeale Kalle Klandorfile üle ettepanekud, mille olid allkirjastanud 200 kodanikku.
Usume, et igaüks peab saama liikuma pealinna (ja iga Eesti linna) tänavatel ohutult ja ilma suurema vaevata. Takso kutsumine on tegemata töö tagajärjedega tegelemine, mis ei ole kõigile taskukohane.
Kümme ettepanekupunkti on järgmised:
1. Linna kergliiklus- ja kõnniteede lumetõrje ja -koristus peab olema prioriteet. Lumesajujärgselt on sama oluline, et lisaks autodele saaksid normaalselt liigelda ka jalakäijad, ratastoolis liiklejad, jalgratturid, jt kergliiklejad.
2. Tuleb suurendada suurte lumesadude järgselt lume äraveo mahte. Kui lumi lükatakse sõiduteelt teede äärde, siis tekitab see hiljem sulamisveede akumuleerumist kõnniteedele või sõiduteede serva, kust autod põhjustavad vee pritsimist sõidutee servas oleval kõnniteel liikuvale jalakäijale. Lisaettepanek oleks vaadata üle sademevee äravoolusüsteem, sest ka suvisel ajal vihmasadude järel on mitmed tänavad tihti veega üle uputatud.
3. Reageerida äärmuslikele ilmastikuoludele kiiremini. Peab olema ilmastiku jälgimise võimekus ja ilmaennustusele reageerimise võimekus, mis annaks võimalikult ennatlikult teehoolduse firmadele teada ilmastikuoludest ja nende muutustest, et saaks teehooldustega alustada õigeaegselt.
4. Võimaldada ka talvisel ajal jalgrattaga liiklemist, milleks on oluline kergliiklusteede lumest puhastamine. Mitmed uuringud on tõestanud, et hooldatud kergliiklusteed kutsuvad rohkem inimesi ka talvisel ajal kasutama lühemateks sõitudeks jalgratast. Ei tohiks olla normaalsus, et sõidutee servas olev jalgratta rada on lumehunniku all või kergliiklustee on jäine.
5. Linnal on kohustus linna omandis olevate kõnniteede hoolduse tagamine. Linn peab kas hoolduse üle võtma või leidma lahenduse motiveerida kõnniteega piirnevate kinnistute omanikke kõnniteid hooldama – parem järelevalve, soodustused maaomanikele vms.
6. Projekteerida kergliiklus- ja kõnniteid nii, et need oleks mugavad nii liiklejatele kui ka hooldustöid teostavatele masinatele. Ei ole normaalne, et keset kõnniteid paigaldatakse poste, bussiootepaviljone jms. Nii jäävadki teed läbimatuteks nii liiklejatele kui ka teehooldusmasinatele.
7. Lõpetada linna või linnaameti juhtide poolt jalakäijate ja kergliiklejate suhtes halvustavad väljaütlemised ning autostumise propageerimine, „Tallinnas on vaid kaks jalgratturit“ ning „sõida taksoga, kui on libe“ ei ole linnajuhtidele väärikas stiil ning sellised väljaütlemised teevad häbi nii nende sõnade autoritele kui ka Tallinna linna mainele laiemalt.
8. Elanike poolt märgatud probleemide kiirteavitus mobiilirakenduse kaudu peab muutuma levinud ja mugavalt kasutatavaks teenuseks. Soovitame luua mobiilrakenduse, mis annaks võimaluse teha pilte ja kiirkorras teavitada probleemidest.
9. Juhul, kui ilmastikutingimused on väga ohtlikud, peaks linn kiirkorras teavitama kõiki Tallinna elanikke.
10. Tallinna linna lumekoristus vastutusala on arusaamatu nii maaomanikele kui ka linnale endale. Selle tõttu jäävad tihti koristamata sisehoovid ning lund kuhjatakse esimesele ettejuhtuvale territooriumile. Taolisi probleeme on võimalik ennetada elanikele kättesaadava koristusgraafiku ja alade jaotus katastri kaardiga.
Abilinnapea Kalle Klandorf lubas ettepanekutega arvestada ja nende üle Tallinna linnavalitsuses ka arutleda. Jääme huviga ootama järgmist talve.
Vaata pöördumist täismahus: