Möödunud reedel toimunud kohtumisel haridus- ja teadusministri Liina Kersnaga jätsid Eesti avalik-õiguslike ülikoolide rektorid uuele halduslepingule alla kirjutamata. Rektorite nõukogu tõi keeldumise põhjuseks kõrghariduse puuduliku rahastuse.
Kuigi rektorid on nõudnud vähemalt 15% rahastustõusu järgmise nelja aasta jooksul, pole reformierakonna juhitud valitsus ja haridusministeerium isegi peatanud kõrghariduse rahastuse järjepidevat langust.
Kui tasuta kõrghariduse algus-aastail moodustas riigi toetus ülikoolidele 1,5% SKP-st, siis nüüd on see langenud 1,1%-le. Sellise kärpega langeb rektorite hinnangul Eesti kõrghariduse kvaliteet.
Mõningad reservid ülikoolil loomulikult on, aga need kindlasti ei ole pikas plaanis jätkusuutlikud.
Tartu ülikooli rektor Toomas Asser
Nii akadeemilised ametiühingud kui ülikoolide rektorid on ühemõtteliselt leidnud, et järeleaitamine kõrghariduse rahastamises on hädavajalik ja viimane aeg selleks on möödas.
Eesti kõrghariduse kvaliteeti saab säilitada vaid kahel moel: loobuda valdkonna piinlikust alarahastusest ja tõsta see 1,5% peale SKP-st, või loobuda tasuta kõrgharidusest. Viimast on pikka aega soovinud ka praegune kasinusvalitsus.
Leiame, et ligipääs kvaliteetsele kõrgharidusele on elementaarne inimõigus ja seda ei tohi lukustada maksumüüri taha.
Kõrghariduse alarahastusega on valitsus andnud ülikoolidele pahatahtliku ja küünilise ultimaatumi: panna nad loobuma tasuta kõrghariduse pakkumisest või suretada Eesti kõrgharidussüsteem lihtsalt välja.
Noored Sotsiaaldemokraadid avaldavad solidaarsust akadeemilistele ametiühingutele ja rektorite nõukogule ning kutsuvad valitsust üles peatama kõrghariduse süvenevat alarahastust.
Kui kannatab haridus, kannatab rahvas.