7. augustil toimus Hirvepargis noorsotside korraldatud aktsioon eesmärgiga pöörata tähelepanu näljakriisile ja selle seosele kliimamuutustega.
Aktsioonil kõnelesid riigikogu liikmed Züleyxa Izmailova (SDE) ja Hanah Lahe (RE). Statistika visuaalseks esitamiseks kasutati 20 kilogrammi tatart, mis annetati pärast üritust Toidupangale. Tatratera sümboliseeris tuhandet nälgivat inimest ning eksponeeritud kogus vastas 733 miljonile inimesele, kes maailmas nälga kannatavad.
“Kuigi maailmas toodetud toidukogused võimaldaksid katta kõigi inimeste vajadused, elab täna näljas 700 miljonit inimest,” sõnas Izmailova. Ta lisas, et 150 miljonit nälgivat inimest on juurde tulnud viimase viie aasta jooksul. “Seda peamiselt vaesust ja ebavõrdust süvendava poliitika, sõjakonfliktide ning kliimamuutuste mõju tõttu.”
Hanah Lahe rääkis kliima- ja näljakriisi seosest. “Selleks, et pidurdada globaalset näljakriisi, tuleb kõigepealt pidurdada kliimakriisi. Euroopa Liidul ja Eestil on siin oluline roll vähendamaks oma kasvuhoonegaaside emissioone ja läbi selle survestama ka maailma suurriike sama tegema.”
Züleyxa Izmailova kutsus tegutsema teistmoodi, et “seni iseenesestmõistetavaks peetud hüved meile ka edaspidi kättesaadavad oleksid. Peame keskenduma tegevustele, mis aitavad kaasa loodusressursside taastumisele.”
Aktsiooni peakorraldaja ja noorsotside volikogu liige Sebastian Rock lisas selle eesmärgi kohta, et sobiv reaktsioon kliimamuutustele algab aktiivsest ühiskonnast, kus kodanikud on faktidest teadlikud. Põllukultuuri ja saagi viljakust kahjustab erakordselt kuum kliima. Sellel aastal on kahel korral ületatud maailma kuumarekordit, mida on mõõdetud aastast 1880. Ka ebakorrapärasused sademetes ning sagedasemad põuad ja üleujutamised võivad kahjustada saaki, tekitada toidupuudusi ja muuta maapinda harimiskõlbmatuks. Äärmuslikud ilmastikunähtused võivad ka põhjustada nälga, tekitades kriise inimestele, kellel on niigi raske toime tulla.
Aktsioonil osalesid ka reforminoored ning Fridays For Future Eesti, mida esindas aktivist Robert Pappel. “Eesti riigi praegusest ambitsioonikusest ei piisa, et näljahäda põhjustava kliimakriisi süvenemist leevendada. Selleks on vaja kasvuhoonegaaside heidet koheselt ja väga suurel määral kahandada. Ja et see õnnestuks, on meil ainult üks võimalus. Selleks on põlevkivivaba Eesti,” ütles Pappel.
Tervet videot saab vaadata siit: