19. detsembril oli riigikogus kolmandal lugemisel õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise eelnõu, mille algatas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Seadust täiendati sättega, mille alusel kuuluksid vajaduspõhise õppetoetuse taotlemisel arvestamisele ka tudengi täisealised perekonna liikmed, kes õpivad veel gümnaasiumis.
Õppeaasta alguses ilmusid meedias mitmed artiklid sellest, kuidas rakendunud õppetoetuste süsteem jätab toetuseta olulise hulga noori, kes tegelikult seda hädasti vajaksid. Põhjuseks oli asjaolu,et leibkonna liikmeteks ei arvestatud üliõpilase täisealisi õdesi-vendi, kes õpivad veel gümnaasiumis. Antud seaduseelnõul ei muudetud vajaduspõhise õppetoetuse kontseptsiooni, hoopis laiendati perekonnaliikmetena arvestamisele kuuluvate isikute ringi gümnaasiumis õppivate täisikka jõudnud ja tegelikult iseseisvat sissetulekut mitteomavate perekonnaliikmetega. Seadus jõustus 1.septembril 2013 aastal tagasiulatuvalt, et suurendada vajaduspõhise õppetoetuse taotlemise võimalusi.
SDE fraktsiooni poolt algatatud seaduseelnõu oli igati tänuväärne. Lõpuks on likvideeritud jäme eksimus, mis tekitas palju vastukaja ning põhjustas tudengitele palju meelehärmi. Lisaks eelpool mainitule on positiivseks küljeks ka see, et seaduse muutmise üheks käima lükkavaks jõuks olime ka meie, noorsotsid. Tänu tihedale ning efektiivsele koostööle Üliõpilaskondade Liiduga ning Sotsiaaldemokraatliku erakonnaga oleme täna parandanud suure vea ning seeläbi teinud head paljudele õppuritele.
Võime rõõmu tunda oma hästi toimiva organisatsiooni ning teotahteliste liikmete üle, tänu kellele see kõik võimalikuks sai. Iga kordaminek, olgu väike või suur, on motivaatoriks nii juhatusele kui ka kogu liikmeskonnale. Vaid läbi koostöö sünnivad edulood. Pole mõistlik loorberitele puhkama jääda, tuleks hoopis positiivse tunde ajel edasi minna. Koos. Sihikindlalt. Kaugele. Edukalt. Hoolivalt.