Alissa Ait: kas suhte eesmärgiks peab olema tõesti järelkasvu tootmine?

Möödunud neljapäeval toimus Eesti Noorteühenduste Liidu toel Reforminoorte, noorte Sotsiaaldemokraatide ja noor Eesti200 korraldatud debatt, mille keskseks teemaks oli abieluvõrdsus. Peale korraldajate võtsid üritusest osa ka Roheliste, Parempoolsete, Keskerakonna ja Isamaa noortekogude esindajad. Käisin samuti kuulamas, mida noored sellest teemast arvavad. 

Arutelu oli küll tore ja igati vajalik, kuid mind jäi kummitama Isamaa noore Artur Sirgi mõte, et samasooliste inimeste suhe on ühiskonnale kasutu, sest see ei tooda järelkasvu. Kuidas palun? Kas suhete, ka heterosuhete, eesmärk on tootmine? Kas üleüldse armastuse mõte on millegi või kellegi tootmine? Minu jaoks kõlab see totaalse absurdina. Sellest loogikast lähtudes pean mina, hetero ja lastetu naisena, tundma end süüdi, sest ma ei täida tootmisnorme. 

Kui kaks inimest tunnevad end suhtes olles hästi ja on oma eluga rahul, on nad juba puht pragmaatiliselt riigile kasulikud, sest nad suudavad just rohkem “toota”. Õnnelikumad inimesed panustavad rohkem, nii töötajate kui ka ühiskonna liikmetena, seda on tõestanud mitmed uuringud. Õnnelikuma inimese kasutegur on palju suurem – õnnelik inimene on väärtuslik vara. Kui juba nii pragmaatiliseks läks, siis palun – õnnelik inimene kasvatab riigi SKP-d. Ja abieluvõrdsus on just see, mis tagab inimeste rahulolu ja valmiduse panustama, mitte ei võta kelleltki midagi ära.

Kui rääkida järelkasvust ehk sellest samast “tootmisest”, siis ei ole see kõik nii mustvalge ning seksuaalne identiteet ei ole kohe kindlasti iibe kahanemises süüdi. Jah, statistikaameti järgi sündis mullu Eestis rekordvähe lapsi, aga miks? Kindlasti mitte sellepärast, et nüüd hakkasid naised järsku elukaaslasteks naisi valima. Põhjusi võib olla mitu – naiste üldine tervise seis, madal sissetulek, ebakindlus, turvatunde-, vajaliku tugivõrgustiku- või avalike teenuste puudumine või hoopis naise enda valik lapsi mitte sünnitada. 

Kui soovime järelkasvu, siis peame riigina keskenduma inimeste elukvaliteedi parendamisele ja sissetulekute kasvatamisele. Finantsturvalisus on oluline osa sisejulgeolekust. Õnneks on esimesed sammud juba tehtud – Eesti Ametiühingute Keskliidu ja Eesti Tööandjate Keskliidu vahel maikuu lõpus sõlmitud kokkuleppe järgi tõuseb Eestis järgneva nelja aastaga alampalk 1100 euroni, millele järgneb ka pensionide tõus. Enamik miinimumpalga saajatest on just naised, kes sünnitavad ja kasvatavad lapsi.

Ma siiralt usun, et jõuame kunagi progressiivsete Euroopa riikide hulka, kus igaüks tunneb end väärtustatuna, kus kedagi ei sildistada rahvuse, soo, seksuaalse identiteedi või muude tunnuste järgi. Iga inimene väärib õnne ja armastust ning võimalust olla tema ise.

Kui tahame edukat ja tugevat riiki, peame panustama inimestesse, tagama võimalused kasvamiseks ja tegutsemiseks, võimaldama inimestele arenguvõimalused. Kui inimene tunneb end olulise ja väärtusliku osana ühiskonnast, on ühiskond tervem. 

Published
Categorized as Uudised