Valitsuse tähelepanu nõuavad palgavaesus ja toimetulek.
Eestis on Euroopa kõrgeim inflatsioonimäär, üks kõrgemaid palgavaesusmäärasid ning 20 000 ukraina sõjapõgenikku, kes siiani vajavad riigi tuge. Punamonumentide teisaldamise asemel peaks riik keskenduma hoopis inimeste toimetuleku tagamisele.
Lõhe eesti- ja venekeelsete inimeste vahel on kink Putinile.
Punamonumentide saatus on paremerakondade poolt vastutustundetult võimendatud pseudoprobleem. Eesti julgeoleku tagamiseks on vaja eesti- ja vene keelt kõnelevate kodanike suuremat ühtekuuluvustunnet, ent praegune arutelu teeb sellele karuteene.
Miks riskime kriisiajal pronksiöö kordumisega?
Pronksiöö oli ebavajalik ja laastav kogu Eestile. Eestis, kus poliitiline õhustik on vene agressioonisõja tõttu juba niigi pingeline, ei tohi korrata tollase valitsuse tehtud vigu. Kogukondade lõhestumine on suurem julgeolekurisk, kui seda on punamonumendid.
Lojaalsemate kodanikeni viib vaid kahepoolne dialoog.
Integratsioon on kahepoolne protsess, mitte assimilatsiooni sünonüüm. Nii, nagu peab venekeelne kogukond mõistma eestlaste kannatusi nõukogude liidu all, peab ka eestikeelne kogukond mõistma natsismi vastu võidelnud esivanemate väärikat mälestamist.
Ajaloo õppetunde tuleb meeles pidada, et kuritööd ei korduks.
Punamonumentidele peab andma uue tähenduse. Need ei pea olema ausambad totalitaarsele režiimile, vaid meenutused toimepandud kuritegudest ja Eesti kannatustest. Monumentidele paigaldatud infotahvlid saaksid tagada nende ajalooliselt korrektse konteksti.
Otsuse peab tegema kohalik kogukond, mitte riik.
Oleme seisukohal, et nendes aruteludes on õiglane jätta otsustav hääl kohalikule kogukonnale. Otsused monumentide eemaldamise või teisaldamise üle peavad langetama linna- või vallavolikogud, mitte keskvõim. Valitsuse roll on omavalitsusi selles toetada.
Eemaldamisotsused ei tohi tulla suletud uste tagant.
Toetame Eesti Arhitektide, Maastikuarhitektide ja Kunstnike Liitude üleskutset, mis puudutab punamonumentidega tegeleva töörühma töö sisu ja otsustusprotsessi avalikustamist. Just läbipaistvus ja avalikkuse kaasamine annavad otsustele legitiimsuse.
Tunnustame Katri Raiki tasakaalukust ja selgitustööd.
Noored Sotsiaaldemokraadid tunnustavad Narva linnapead Katri Raiki eri seisukohtadega arvestamise ja pideva dialoogi eest Narva elanikega.
Loodame, et temast võtavad eeskuju nii riik kui teised omavalitsusjuhid.