Kõrgkoolide rahastuskriisile lahendust ei otsita.
Haridusministeerium väidab küüniliselt, et “annab kõrgkoolidele rohkem võimalusi lisaraha kaasamiseks ja suunab üliõpilasi tegema teadlikumaid valikuid.” Samal ajal on osad ülikoolid pidanud vähendama õppekavade mahtusid ja viima neid üle tasulisse õppesse.
Hariduse alarahastus on ebavajalik poliitiline valik.
Ülikoole jäetakse ilma vajalikust lisarahast, et sundida neid naasma tasulise kõrghariduse juurde. See pole mööndus, vaid neoliberaalse reformierakonna eesmärk.
Probleem on laienenud ka kutsekoolidele.
Võrumaa kutsehariduskeskuse direktori sõnul mõjutavad energiahindade kasv ja õpetajate palgatõus oluliselt kooli toimetulekut ning pole teada, kuidas aasta lõpuks nulli jõuda. Samade murede küüsis on teisedki kutsekoolid.
Kokkuhoid tuleb laste koolitoidu arvelt.
Riiklik koolitoidutoetus suurenes viimati 2018. aastal. Põhitoiduainete hinnad on selle ajaga hüppeliselt tõusnud ning ilma lisarahata käib koolitoidu kvaliteet paratamatult alla.
Teisipäeval esitavad sotsid riigikogule koolitoidutoetuse tõstmiseks ka vastava eelnõu.
Peame investeerima riigi tulevikku.
Kõrgharidus pole valitute luksus, vaid inimõigus ja ühiskondlik hüve. Et Eestis säiliks tasuta ja kvaliteetne õpe, peab valitsus heaks kiitma Eesti haridusleppe.
Tutvu leppe sisuga: eyl.ee/eesti-hariduslepe