Seoses rahvusvahelise töövarjupäevaga pakkusid mitmed ministrid võimalust neid varjutada. Samal ajal toimus ka Noorsotside töövarjunädal. Mina, Marion (lõpetanud Tartu Ülikoolis sotsioloogia, sotsiaalpoliitika ja sotsiaaltöö eriala), kandideerisin ning osutusin valituks meie erakonna esimehe, tervise- ja tööministri, Jevgeni Ossinovski, töövarjuna. Olin täis ootusärevust, kuna tegemist oli hetkel Eestile niivõrd olulise ja mulle suureks eeskujuks oleva inimese varjutamisega.
Hommikul Sotsiaalministeeriumisse sisenedes võttis mind soojade tervitustega vastu ministri nõunik, Igor Ljapin. Seejärel jõime Jevgeniga kohvi, tutvusime põgusalt omavahel ning vaatasime üle päevakava. Oligi aeg hakata tegelema tööülesannetega, milleks esmalt läksime Stenbocki majja, kus toimus Vabariigi Valitsuse istung ning sellele järgnes koheselt ka Valitsuskabineti nõupidamine.
Vabariigi Valitsuse istung on tavaliselt konkreetne ja saab läbitud kiiresti. Sinna võidakse vajadusel kutsuda külalisi. Valitsuskabineti arutelud on kinnised üritused ning keegi teine peale valitsuse liikmete, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja riigisekretäri sellest osa ei saa. Tavaliselt algavad need neljapäeva hommikuti ning vajadusel jätkatakse õhtutel, olenevalt vajadusest, kasvõi hiliste tundideni välja. Üllatuseks lubati töövarjudel, sealhulgas ka minul, Valitsuskabineti nõupidamise esimest poolt siiski pealt näha.
Stenbocki majas toimuva sisulise poole pealt kiideti näiteks seekord istungil heaks põhiseaduskomisjoni algatatud eelnõu, mis annab 16-aastastele õiguse hääletada kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel. Valitsuskabinetis läks nõupidamisele seaduse eelnõu, millega tahetakse tõsta trahvimäärasid.
Siinkohal tahaksin jagada oma muljeid valitsusliikmete tööst. Iga liige, kes millegi arutamisel sõna võtab, jätab endast maha justkui jälje, millega tõestab oma õigust tegutseda ministri ametis ning selline vastutuse omamine on väga aukartust äratav. Samas oli tunda ka malemängu hõngu, kus näiteks vaidluse tekkides kasutatakse erinevaid nippe juhtida põhiküsimusi kõrvale, et oma tahtmist saada.
Üldiselt pean meie praeguse valitsuse koosseisu küllaltki arukaks. Istungi lõppedes toimus pressikonverents, kus osalevad erinevad ministrid, aga peaminister alati. Kuna eelmistel nädalatel Jevgeni oli mitu korda peaministri ülesannetes ja osales pressikonverentsidel üsna palju, osalesid seekord teised ministrid, Meie läksime Jevgeniga hoopis Riigikokku sööma. Meiega liitus ka Mihkel Raud, kellega sai päevakorras olevate teemade üle muljetatud.
Päeva teise poole veetsime Sotsiaalministeeriumis, kus toimusid tervise valdkonna koosolekud puuetega inimeste toetuste tõstmise osas ning tervisekeskuste loomiste asukohtade kohta. Kuigi olin ainult jälgija rollis, oli nendel koosolekutel osalemine nagu kirss tordil, kuna Noorsotsidega liitumisel olen südameasjaks võtnud just Eesti rahva tervise parandamisega seonduva.
Koosolekute vahel toimunud pauside ajal oli mul võimalus esitada Jevgenile küsimusi, arutleda mind huvitavatel poliitilistel teemadel ning teha ettepanekuid, mida võiks Eestis ette võtta, et olukorda parandada. Kõige suuremaks murekohaks näeme Eestis vananevat ja kahanevat inimressurssi, millesse panustamiseks saaks ja tuleks niimõndagi ette võtta.
Arvan, et kui sotsiaaldemokraadid rohkem võimu omaksid ning Eesti liberaalid ja konservatiivid rohkem laiemat arusaama valdaksid ja koostööd teeksid, oleks ehk ka lootust olukorda parandada. Uuringud näitavad, et Euroopa ühiskond on vananev ning Eestis on oht, et 2030. aastaks kahaneb elanikkond ligi 900 000 indiviidini. Riigis tuleks ellu viia suuri muudatusi ning tööd on selles osas kõvasti.
Kokkuvõtteks tahan öelda, et nähes Jevgeni orienteerumisoskust ühelt teemalt teisele, laiapõhiste teadmiste valdamist ning tema töö mahtu, tuleb anda au ja kiitust. Päeva kohta ütleksin, et töövarjupäeval nähtu ja kuuldu oli väga motiveeriv ja otstarbekas ettevõtmine ning soovitan kõigil sellest järgmine kord kindlasti osa võtta.