Maris Sild | Riigi abiga vaesuse nõiaringi vastu

10620347_672133579572459_7685548722084452147_oEestis elab statistikaameti andmetel iga viies inimene suhtelises vaesuses. Kõige rohkem ohustab vaesus ühe vanemaga ja lasterikkaid peresid ning absoluutses vaesuses elab meil iga kümnes laps. Eestis ongi praegu vaesuse märksõnadeks “lapsed” ja “tööpuudus”. Vaesus ja tööpuudus on kogu ühiskonna probleem, nende vastu võitlemine meie kõigi vastutus.

Laste vaesuse vähendamine ja kitsikuses elavate perede toetamine peab olema riigi erilise tähelepanu all. Kõige kriitilisem ongi seis laste süvavaesusega, mille mõjud kipuvad olema pikaajalised. Rõõmutu, puuduses ja ilmajäetuses veedetud lapsepõlv tähendab pahatihti raskusi töökoha leidmisel, sõltuvusprobleeme ja toimetulekuraskusi täiskasvanuna. Hästi sihitud sammudega on võimalik sellist nõiaringi lõhkuda.

Riigile saab loota

Parempoolsete erakondade seas on levinud mõtteviis, et kõik sünnivad maailma võrdsena ja iga inimese enda asi on võimalustest kinni haarata ja hakkama saada. Sotsiaaldemokraatide nägemuses sünnivad inimesed küll võrdsena, kuid tegelikult antakse start alles siis, kui riik on aidanud tagada kõikidele lastele kvaliteetse hariduse ja seisnud vajadusel ka nende toimetuleku ja heaolu eest. Riigi huvides on see, et iga noor omandaks kas kõrg- või kutsehariduse, mis hoiab teda tulevases elus konkurentsivõimelisena ning aitab vältida vaesusesse langemist.

Sotsiaaldemokraatide eestvedamisel kasvas 2015. aasta alguses lapsetoetus, mis oli muutumatuna püsinud juba kümme aastat, peaaegu kaks ja pool korda. Eksperdid on hinnanud kõrgelt Eesti universaalsete lapsetoetuste süsteemi, mis aitab otseselt vaesust leevendada ja kannab sõnumit, et iga laps on väärtus.

Noorsotsid on välja käinud idee, et Eestis tuleks kehtestada universaalne õppetoetus ehk nii-öelda tudengipalk, mis kataks minimaalselt ühikakoha maksumuse. Siinkohal ei peaks vahet tegema, millisest perest noor on ja milline on tema vanemate sissetulek. Tudengipalk peab olema kõikidele õppuritele sama suur.

Kui aga läheneda igale toetusele ainult vajaduspõhiselt, siis liigub riik inimesest kaugemale. Universaalsed toetused loovad kindlustunde ja olukorra, kus inimene saab hädas olles riigile loota. Universaalne lapsetoetus kinnitab arusaama, et iga laps on ühtmoodi väärtuslik ja riigi jaoks vajalik. Ühtlasi hoiavad universaalsed toetused inimesi gruppidesse jagunemisest ja ühiskonna sidusama.

Laias laastus on vajaduspõhiste toetuste suurimaks miinuseks see, et need ei kajasta tihtipeale tegelikku olukorda. Varemgi on avalikkuse ette jõudnud juhtumeid, kus pere või noor inimene on toetusest ilma jäänud, sest toetuse määramisel lähtutakse varasematest sissetuleku andmetest, aga taotlemise ajaks on olukord muutunud. Siinjuures meenub ühe noore lugu, kes jäi õppetoetusest ilma, sest oli enne õpingute alustamist tööl käinud ja toetuse arvestamisel ei lähtutud uuest olukorrast, kus noorel sissetulek puudus.

Lisaks kalale ka õng

Teine asi on toimetulekutoetustega, mis peavad tõepoolest olema vajaduspõhised. Üldjuhul peaks siin tegu olema ajutise meetmega. Hädasolijale tuleb peale kala anda ka õng ehk oskused ja tugi keerulisest olukorrast välja tulemiseks. Toetuste määramisel on tähtis mõista inimese või pere reaalset olukorda ning rakendada muidki meetmeid, mis aitaks perekonnal vaesusest välja rabelda. Olgu selleks siis näiteks võlanõustamine, ümberõppevõimaluste leidmine või ka abi töökoha otsimisel. Seetõttu on oluline, et riik investeeriks senisest enam tugisüsteemide loomisse ja tõhustamisse.

Eestis tuleb jõuda selleni, et sotsiaal- või lastekaitsetöötajal oleks aega ja võimalusi iga tuge vajava perekonna juhtumisse süveneda ning lahendusi leida. Praegu on lastekaitsetöötajad aga olemas vaid vähem kui pooltes omavalitsustes ning sotsiaaltöötajad on enamasti niigi ülekoormatud.

Tugevam Eesti tähendab hoolivat ja solidaarset riiki, kus iga inimene on väärtus, kus igal inimesel on võimalus end arendada ja mitte kunagi kannatada nälga. Hoolimata sellest, kas inimene elab Tallinnas või ääremaal, kas tema vanemad teenivad head palka või on töötud või on ta üksikvanema perest, siis on nii riigi kui ka omavalitsuste kohuseks pakkuda inimestele kindlustunnet, tuge ja hoolivamat ühiskonda.

Õhtuleht