Ühelt poolt on igati tänuväärne, et Eesti pikk lapsehoolduspuhkus võimaldab vanematel lapsega piisavalt kaua kodus olla, säilitades sealjuures varasem töökoht, kuid teisalt süvendab see eelkõige naiste tööhõivega seotud probleeme. Tihti on olukord paberil ilusam kui reaalsuses.
Vanemapuhkuste süsteemi muutmise vajadusele on juhitud tähelepanu juba mõnda aega. Lisaks sellele, et vanemapuhkustesüsteem tuleks muuta paindlikumaks, võimaldades nt osaajaga puhkamist, olen tuliselt …seisukoha poolt, et isade osalust lapsehoolduspuhkuste kasutamisel tuleb suuredada. Seda isadele ülekandmatu individuaalõiguse kehtestamisega osale lapsehoolduspuhkusest. Lühidalt tähendab see, et teatud perioodile lapsehoolduspuhkusest on õigus ainult isal ning kui isa seda ei kasuta, siis ei ole seda võimalik teisele vanemale üle kanda ning selle osa puhkusest ja hüvitisest pere kaotab (v.a üksikvanemaga pered või teised erandjuhud).
Ausalt öeldes mul kõigile küsimustele vastuseid pole. Uurin ja puuringi. Aga antud teemat tuleb kindlasti vaadata paljudest aspektidest. Leian, et perepoliitiliselt vaadates on isade osalus lapse kasvatamisel liiga, mis ühelt poolt vähendab isa ja lapse võimalusi ühiseks koosolemiseks ja teistalt soodustab naiste haavatavamat positsiooni tööturul ja pikka eemalejäämist töölt väike (nt 2013. aastal kasutas vanemapuhkust vaid 7,4% Eesti meestest).
Kindlasti aga vajab see teatavat n.ö harjumist ja mõtteviisi muutumist nii peredes endis, tööandjatel kui ühiskonnas laiemalt. Rääkides aga tööandjaga suhtlemisest, siis antud süsteemi sisseviimine aga muudab läbirääkimised tööandajaga lihtsamaks, kuna suuresti on need riigi poolt juba peetud ning isad saavad viidata oma õigusele (nii nagu hetkel vaid naiste puhul).
Erandid on keerulisem teema ning see vajab täpsemat kirjeldust ja analüüsi. Siia alla ma arvan, et läheks kindlasti tervislikest põhjustest tulenevad takistused. Välismaal töötamisega aga keerulisem. Kindlasti vajab täpsemat arutelu, arvestades kui suur hulk eestlastest (sh eriti meestest) välismaal töötab.
Kahtlemata on ka küsimusteks, et kui pika perioodiga on tegemist, mis ajahetkel on isal võimalik puhkuseosa kasutada jne. Mõne aja eest viis Praxis läbi „Eesti vanemapuhkuste süsteemi analüüsi“, milles analüüsiti erinevaid puhkuseperioode ning selle mõju. Seal ilmnes, et nt kolme kuu pikkune isade individuaalõigus suurendaks isade osalust lapsehoolduspuhkusel ja võib motiveerida isa kasutama osa ka jagatavast (n-ö pere õigusega kaetud) puhkusest. Iga selline muudatus toob kaasa kahjuks ka riigi ja tööandja halduskoormuse tõusu (sh asendajad jne), mis aga sõltub suuresti perioodi pikkusest.
Samas on antud meede kooskõlas mitmete perepoliitiliste eesmärkidega ja lahendaks erinevaid sotsiaalvaldkonna probleeme, sh leevendab kaudselt ka laste vaesust – naiste lühemad töise sissetuleku katkestused tõstavad naiste positsiooni tööturul, suurendavad nende sissetulekuid ja sellest sõltuvaid hüvitisi ja pensione. Samuti on leitud, et isad, kes on olnud vanemapuhkusel, panustavad suurema tõenäosusega lapse kasvatamisse ja ülalpidamisse ka lapse emast lahkumineku korral.
Ilmunud Facebooki postituse põhjal Hiiu Lehes 2. juunil 2015.