Julgeolekuriski ei kujuta endast Eestis kohalikel valimistel hääletavad Vene kodanikud, vaid nende valimisõiguse piiramine, kirjutab Robert Kiisler.
Isamaa saadikud on algatanud eelnõu, mis võtaks valimiõiguse Eestis püsivalt elavatelt mittekodanikelt. Eelnõud on asunud toetama ka Reformierakond. Ainsana on valitsuses eelnõule vastu sotsiaaldemokraadid.
Nii isamaalased kui ka reformierakondlased väidavad, et Vene kodanike valimisõigus kujutab turvariski Eesti iseseisvusele. Valimisõiguse piiramise tegelik põhjus on aga asjaolu, et kumbki erakond pole populaarne muukeelsete valijate seas. Teisisõnu oleks neile kasulik, kui osa elanikkonnast ei saaks lihtsalt valimistel osaleda.
Mittekodanikud saavad Eestis osaleda vaid kohalikel, mitte riigikogu valimistel. Valitsuse poliitikat nad mõjutada ei saa, mistõttu pole tõsiseltvõetav ka väidetav julgeolekurisk Eesti iseseisvusele. Eelnõu tegelik eesmärk on loomulikult vene päritolu inimeste kollektiivne karistamine Ukrainas toimuva sõja eest.
Valimisõigusest ilmajätmine tähendaks ajaloolist viga, millest suudeti hoiduda isegi vastselt taasiseseisvunud ning vabaduse joovastuses juubeldavas Eestis. Tollal kirjutatud põhiseaduse autorid mõistsid, et vene päritolu inimene ei ole vastutav Venemaa kuritegude eest. Selle põhimõtte hülgamine 30 aastat hiljem tähendaks olulist ja pöördumatut taandarengut nii lõimumise, inimõiguste kui ka demokraatia jaoks. Narvas kaotaks valimisõiguse üle poole sealsetest elanikest.
Eestis ei ole erakonda, mis oleks Kremli agressiooni heaks kiitnud. Hirm, et kohalikud omavalitsused langevad putinistide mõju alla, on alusetu. Õigus kujundada oma kodukoha tulevikku on iga inimese õigustatud ja iseenesestmõistetav ootus. Sellest ilmajätmine ei tõsta mittekodanike lojaalsust, vaid õõnestab nende usaldust mittehoolivana tunduva riigi vastu veelgi. Julgeolekuriski ei kujuta endast seega Eestis hääletavad Vene kodanikud, vaid nende valimisõiguse piiramine.
On selge, et debatt mittekodanike valimisõiguse üle ei tulene reaalsest ohust Eesti julgeolekule, vaid väiklasest ja emotsionaalselt ülesköetud soovist okupantidele või vähemalt nende kaasmaalastele koht kätte näidata. Kas see ka kuidagi ukrainlasi aitab, ei oma russofoobsete poliitikute jaoks tähtsust.
Siiski tasub järele mõelda, mille eest Ukrainas praegu üldse sõditakse. Kui kaalul on tõepoolest demokraatlikud väärtused, siis võiksime neid vähemalt ise au sees hoida. Inimeselt valimisõiguse võtmine tema päritolu pärast on nende põhimõtetega selges vastuolus ning omane pigem Putini Venemaale kui kaasaegsele demokraatiale.