Käesoleva aasta veebruaris otsustas Briti ülemkohus, et populaarse taksoteenuseplatvormi Uberi autojuhid, kelle on teenusevahendaja senini ristinud “iseseisvateks lepinguvõtjateks”, tuleb siiski arvata töötajate hulka. Sellest tulenevalt on ettevõte briti haru kohustatud tagama oma 65 000 autojuhile elementaarsed tööhüved nagu palgaline puhkus, miinimumpalk ning ravikindlustus. Noored Sotsiaaldemokraadid leiavad, et ka Eestis oleks viimane aeg pakkuda platvormi-, sh takso- ja kullerteenustepakkujate Uberi ja Bolti töötajatele korralik õiguslik kaitse.
Tallinna Tehnikaülikooli poolt läbiviidud uuringu tulemused on näidanud, et Eesti platvormitöötajad on krooniliselt ületöötatud, alatasustatud ning jäetud ilma igasugusest tööalasest turvatundest. Ametiühingute Keskliidu hinnangul on nad sotsiaalsete tagatiste osas kõige kehvemas seisus töötajad. Lünk seadusandluses, mis võimaldab teenuseplatvormidel registreerida end teenusevahendajatena, mitte tööandjatena, lubab neil käsitleda ka oma töötajaid kui vaid lepingut omavaid mikroettevõtjaid. Taoline käsitlus vabastab need platvormid kohustusest tagada oma autojuhtide, kulleritele ning teistele töötajatele sotsiaalsed garantiid, mis igas teises majandussektoris on tänapäeval iseenesest mõistetavad.
Platvormide esindajad väidavad, et üheks nende poolt pakutava töövormi eeliseks on vahetuste puudumine, mis muudab töögraafikud painduvaks. Reaalsuses tähendab see aga igasuguse töökindluse ning regulaarse töötasu kadumist. Tänu töögraafikute puudumisele saavad platvormid kullereid pidevalt ning piiramatult juurde palgata. Selle eesmärgiks on vältida olukorda, kus klient peab tipptunnil hõivatud kullerite pärast kauem ootama. Kullerite jaoks tähendab see aga seda, et tööotsi kõigile ei jagu ning töökeskkonda iseloomustab pidev ja kurnav töötajatevaheline konkurents. Isegi toidukullerite jaoks, kelle lepingupakkujate käive on koroona-piirangute tõttu märkimisväärselt tõusnud, on vähenenud liigsete kullerite palkamise pärast tasustatud töö hulk ning pikenenud ooteajad.
Tänu sotsiaalsete garantiide puudumisele on suurest hulgast platvormitöötajatest saanud ka ühed suurimad koroona-ajastu kaotajad. Lisaks tasustamata ooteaegade pikenemisele on äpitaksojuhtide jaoks vähenenud klientide hulk ning märkimisväärne osa sõidutasudest tulevast käibest. Tasudest, millest võtavad niigi suure osa juba platvormipakkujad.
Sageli on platvormi heaks töötamine ainsaks viisiks, kuidas tööta või välismaalt tulnud inimesed elatist saavad teenida. Hooliv ja solidaarsuse põhimõttel toimiv riik ei saa jätta neid inimesi abita, vaid peab kindlustama, et neile laieneksid inimlikud töötingimused, elementaarsed sotsiaalsed garantiid ning väärikas palk.
Õiglase Eesti eest!