Noored Sotsiaaldemokraadid valisid oma kongressil ühingu uueks presidendiks Tõrva gümnaasiumi vilistlase Karl Kirdi.
Kirt õpib Tallinna Ülikoolis riigiteadusi ning töötab kaitseminister Sven Mikseri nõunikuna.
«Noorsotside presidendina olen seadnud eesmärgiks viia noored edukalt 2015. aasta Riigikogu valimistele. Meie seas on arvukalt noori, kes suudavad ja tahavad panustada Eesti arengusse. Ametisse valitakse juht üheks aastaks,» ütles Kirt.
Juhiks olemine suur au
Presidendi ametisse suhtub ta suure austuse ja tõsidusega. «Tegemist on vanima poliitilise noorteorganisatsiooniga Eestis. Pean juhina olema eeskujuks meie paljudele liikmetele üle Eesti. Lisaks minule oli üles seatud veel kolme inimese kandidatuur, aga nad loobusid kandideerimast.»
Kirdi sõnul toimuvad tema ametiajal ehk järgneva kahe aasta jooksul kahed valimised ning nendele ka peamiselt keskendutakse.
«Lisaks oma kandidaatide toetamisele tegeleme poliitiliste algatuste tõstatamisega. Noorsotside peamised tegevusvaldkonnad on majandus ja haridus, sest need puudutavad noori kõige enam. Olulisel kohal on ka julgeoleku küsimused seoses meie lähinaabruses toimuvaga.»
IRLi noorteorganisatsiooni juht Sirle Rosenfeldt on samuti Valgamaalt pärit neiu, kes ametis eelmisest aastast käimasoleva aasta lõpuni. «Sellest kogemusest on õppida palju, igast asjast tuleb õppida, kogetu endaga kaasa võtta ja järgmine kord veel paremini teha,» rääkis Rosenfeldt.
Temale olnud Kirdi saamine teise erakonna noorteliidriks hea uudis. «See on positiivne näitaja, et ka väikestes piirkondades jõuavad noored kaugele. Kui nägin, et Karl Kirt sai juhiks, oli see meeldiv üllatus, kuna ta on ka Valgamaalt. Oma inimese tunne tekkis,» rääkis ta.
Noorsotsidega liitus Kirt 2008. aastal. «Üldjuhul seostub poliitika millegi räpase ja vastikuga. Minu jaoks on see võimalus panustada ühiskonda ning viia ellu positiivseid algatusi. Selleks tuleb suhelda väga paljude inimestega ja leida kompromisse. See teebki poliitika minu jaoks huvitavaks,» sõnas noormees.
Kirt rääkis, et tihti ei mõisteta ka seda, kui lai poliitika tegelikult on. «Juba otsus, kas minna valima või mitte, on osa poliitikast. Poliitilise noorteorganisatsiooni juurde tõi mind huvi poliitika vastu ning soov leida õpilasesinduse ja tegevuse kõrvale uusi väljakutseid. Konkreetselt sotsiaaldemokraatide juurde tõi mind maailmavaade ja sõprade toetus.»
Noorte huvi poliitika vastu üha tõuseb
Noored on Kirdi meelest järjest rohkem poliitikaga kursis. «Selleks annavad tõuke kohalike noortevolikogude tegevus ning sotsiaalmeedias toimuvad arutelud. Leian, et poliitiliste teemade selgitamisega noortele peab jätkama, et nad oskaksid tulevikus teadlikumaid valikuid teha.»
Ka Rosenfeldt tunnetab, et noored on üha teadlikumad. «Aga eks alati võiks ju olukord veelgi parem olla. Usun, et iga noor peaks olema kursis sellega, mis riigis toimub, ja andma oma panuse – kas erakonna, noortekogude või muude organisatsioonide kaudu.»
Küsimusele, mida peaks ette võtma, et noorte huvi poliitika vastu veelgi tõsta, ütles Rosenfeldt, et väga suur roll on koolidel ja haridusel. «Meie ühiskonnaõpetuse tunnid võiksid olla põhikooli varajases alguses. Samas tuleks üle vaadata ka nende tundide sisu, et see läheks rohkem kokku reaalse olukorraga, oleks motiveeriv ning et noorel hakkaks sealt ka midagi külge.»
Tema sõnul ei tuleks koolides suhtuda poliitikutesse kui nähtusesse, mida tuleb tulega koolimajast eemal hoida. «Tegelikult tuleks neid just rohkem koolidesse külla kutsuda, et selgitada, mis on maailmavaade, millised maailmavaated on Eestis esindatud ning võrrelda siinset olukorda ka teiste riikidega,» lisas ta.