Vaimsest tervisest ja psüühilistest haigustest räägitakse tänapäeval üha enam ning inimkond on selliste teemade koha pealt palju haritum, kui oldi minevikus. Vaimse tervisega kaasnevatest probleemidest teadmine võib tulla inimesele nii kasuks kui ka kahjuks.
Hetkel on koroonaviirusega seotud piirangud kadunud, seega toimuvad jälle suured üritused, esinemised, kaubanduskeskused on avatud ja palju muud. See tähendab seda, et inimestevaheline kontakt on jälle olemas ja üldiselt eeldataksegi inimeselt sotsialiseerimist.
Viimase kuu jooksul olen ma näinud enda YouTube’i ajajoonel palju videoid pealkirjadega, mis sisaldavad sõnu “sotsiaalne ärevus”. Mina olen ärevushäiretega tuttav ja nähes selliseid videopealkirju on minu esmane reaktsioon: “Jess, ma ei olegi ainuke! Lõpuks ometi julgevad inimesed sellistest teemadest avalikult rääkida.”
Vaadates video lõpuni ja saades aru, et ärevushäirest tehti juttu kümme sekundit video lõpust ja sealgi ei kasutatud kordagi sõnu “sotsiaalne ärevus”, mõistan, et seda terminit kasutatigi ainult click-bait’ina ehk siis selleks, et saada rohkem vaatamisi.
Vaadates teist videot, mille pealkiri sisaldas sõnu “sotsiaalne ärevus”, oli kogemus teine. Seal räägiti sellest samuti vähe, aga oli näha, et inimesel oli raske ennast sellel teemal avada. Arvan, et see võis raske olla, kuna selle kanali omanik on kasutanud väga pikalt sotsiaalse ärevuse terminit, nagu see oleks midagi naljakat ja nagu tegu ei olekski väga koormava ja ebameeldiva haigusega. Nüüd seda ise kogedes mõisteti, et asi on tõsine ja vaja võib minna ka professionaalset abi.
Nendes näidetes, mis ma just tõin, ongi tegu psüühiliste haiguste romantiseerimisega. Romantiseerimine on asja romantilisemaks tegemine või sellele romantilise värvingu andmine.
Psüühiliste haigustega väljendub see nii, et näiteks ärevushäired on naljakad ja lahedad, need täiustavad sind ja ärevushäire diagnoositakse endal kohe, kui tuntakse vähestki ärevust. Või siis et depressioonis inimene on ilus enda kurbuses. Või et obsessiiv-kompulsiivse häirega inimene lihtsalt armastab puhtust ja see on nii äge. Psüühiliste haiguste romantiseerimine ei ole kunagi normaalne ja see võib tekitada väga palju kahju.
Ärevust tunnevad kõik inimesed, aga ärevushäiret võib kahtlustada, kui ärevad tunded on pikaajalised ja hakkavad segama igapäevast elu. Vaimne tervis on väga tähtis, aga tähtis on aru saada, millal on normaalne kasutada vaimse tervisega seotud haiguste termineid laialdaselt.
Kasutades psüühiliste haigustega seotud termineid vaid vaatamiste saamiseks, ollakse väga julm inimeste vastu, kes nende haigustega igapäevaselt maadlevad. See ei ole psüühilistele haiguste normaliseerimine ega neile tähelepanu pööramine, vaid see ongi “vähem tuntud”haiguste romantiseerimine.
Minu eesmärk pole olnud kellegi tunnete riivamine ega kellegi tunnete maha laitmine vaid seetõttu, et neil “äkki” pole asjad nii hullud. Eesmärgiks on tähelepanu juhtimine sellele, et vaimse tervisega seotud terminite kasutamisel võib olla kahju suurem kui kasu. Normaliseerima peaks psüühilisi haiguseid, mitte nende romantiseerimist. Ärme ütle “mul on ärevushäire”, vaid ütleme, et “ma tunnen ennast hetkel selles situatsioonis ärevalt”.
Vaimse tervisega seotud probleemidest rääkimise eesmärgiks on alati olnud, et sa ei ole enda murega üksi. Üheskoos suudame me selle saavutada.
Noorsotsi Andra Liisa Reimaa artikkel vaimsete haiguste stigmatiseerimisest ilmus Eesti Päevalehes.