2012. aastal loodud Iirimaa põhiseaduslik konvent käib koos aasta aega ning selle jooksul esitavad selle 100 liiget (29 parlamendi liiget, 4 Põhja-Iirimaa erakondade esindajat ja 66 juhuslikul valitud iirlast) omad ettepanekud põhiseaduse muutmiseks, milledele valitsus 4 kuu jooksul ka vastama peab. Esimese ettepanekuna saadeti valitsusele ettepanek valimisea langetamiseks 16-eluaastani. Kusjuures, konvendi töö lähteülesanne palus kaaluda valimisea langetamist 17 eluaastani, mida aga ei peetud piisavaks – suuresti Iirimaa Noorteühenduste Liidu töövõit kusjuures.
Peamised konvendil kasutatud argumendid olid arusaadavalt samad, mis enamikes muudes foorumites.
Ka Iirimaal on 16-17 aastastel juba märkimisväärsed kohustused ja õigused, sh juhtimisõigus, õigus koolist lahkuda, abielluda (kohtu loal) ja kohustus maksta makse, jne. Samas ei ole 16-17-aastastel valimisõiguse puudumise tõttu võimalik nende õiguste ja kohustuste omandamist mõjutada.
Valimisaktiivsus noorte seas üldiselt langeb ning olemas on palju andmeid selle kohta, et valimas käimine on harjumuslik käitumine. Varases eas valima hakanud jätkavad seda tulevikus suurema tõenäosusega ning valimisea langetamine võimaldab poliitilises protsessis osaleda varem, omada suuremat poliitilist mõju ning harjutada elukestvat valimiskäitumist. 16-17 aastaseid valimisprotsessist eemale hoides tõrjume neid poliitikast eemale ning vähendame osalemise soovi ka vanemas eas.
Noorte teadlikkus ja kodanikuharidus – noored on poliitilise süsteemi, enda õiguste ja kohustuste osas oluliselt teadlikumad kui varem ning seega valmis varasemaks osalemiseks poliitilises protsessis. Valimisea langetamine võimaldab koolis õpitu ka reaalselt kasutusele võtta ning kohe pärast CSPE (ühiskonna- ja poliitikahariduse kursus iiri koolides) läbimist soovi korral ka poliitilises protsessis osaleda.
Samuti toodi esile, et 16-17 aastased on reeglina veel koolis ning see võimaldab ühendada reaalse valimisprotsessi formaalharidussüsteemi kaudu antava teemakohase haridusega – tekitades seega kohe ka toetava keskkonna valijale oluliste teadmiste omandamiseks. Teise lisaboonuse annab teadmine, et 16-17 aastased elavad reeglina kodus, seega on neil korraga kaks toetavat keskkonda, millest ühte või mõlemat 18-aastastel enam olla ei pruugi. 18-aastaselt on noored kooli lõpetamas, järgmist kooli või tööd otsimas ning sellel suurel muutuste perioodil on esimest korda valima minemine vähem tõenäoline.
Viimase olulisema pooltargumendina toodi esile valitavate kogude esinduslikkuse/mandaadi küsimus. Valimisiga langetades tuuakse protsessi juurde uusi valijaid ning see suurendab igasuguse valimisaktiivsuse puhul valitava kogu legitiimsust. Lisaks sellele on valimisea langetamine üheks väikeseks võimaluseks ealise tasakaalu parandamiseks valijaskonna seas.
Samal ajal on aga avalikkuse toetus valimisea langetamisele Iirimaal vaid 30% (vastu 56%). Iirimaa Noorteühenduste Liit ja kõigi suuremate erakondade noorteorganisatsioonid toetavad langetamist kuid kodanikuühiskonnas laiemalt on palju erinevaid arvamusi.
Kandideerimise vanusepiirangu muutmist konvent ei toetanud ning ühtlasi ei peetud mõistlikuks vanusepiirangu muutmist vaid teatud tüüpi valimistel (näiteks ainult kohalikel valimistel – mõlemat punkti hääletati eraldi).
Kui valitsus ettepaneku heaks kiidab ja nõustub vastava referendumi korraldamisega, peab vastus sisaldama juba ka konkreetset tegevuskava. Varsti näeme.