Noored Sotsiaaldemokraadid leiavad, et noorte tööpuuduse lahendamisele aitab kaasa koolikohustuse tõstmine kuni 18. eluaastani või kuni kutsekvalifikatsiooni saavutamiseni.
Noorsotsid arvavad, et noorte tööpuuduse lahendamisel tuleb alustada rohujuure tasandilt ning haridus kui ühiskonna alustala on esimene koht, kus muudatusi selles suunas peaks tegema. Selleks, et noortel oleks ettevalmistus tööturule sisenemiseks, ei piisa vaid tehnoloogiliste uuenduste teadmisest ning faktide tundmisest.
Kool kui haridusasutus on ettevalmistus eluks, seega ka teadmised, mis sealt tulevad, peavad noort edaspidi toetama. Suhtlemisoskus, suutlikkus töötada kollektiivis, olla loov ning kriitiline, innovaatilisus ja võime näha seoseid- need on vaid mõned teadmised, mida kooli õppemetoodika ja -kava peaksid pakkuma.
Eestit tuntakse kui haridusriiki, mille tulemused rahvusvahelisel areenil on olnud muljetavaldavad. Baasvajaduste jaoks suudame rakendada nii matemaatilist kirjaoskust kui ka sisulist lugemist, mis hõlmab endas tekstide mõtestamist. Peale selle ei tasu unustada PISA-testi, millega oleme teinud silmad ette mitmetele suurtele ja jõukatele riikidele.
Sellegipoolest seisame silmitsi olukorraga, kus:
1. mitte-õppivate ja töötute noorte arv on ca 40 000 (Unt 2012);
2. Eesti kulutab iga aasta 1,5% SKPst mitte-õppivate ja töötute noorte peale, suunamaks neid täiendõppele, tagasi kooli või toetamaks nende sisenemist tööturule (Unt 2012);
3. ainult magistrikraadi omandanud noorte töötus ja töökoha kindlus on seisnud stabiilsena nii MASU eelsel kui ka järgsel ajal (Unt 2012);
5. Madala haridustasemega vanemate lapsest ohustab Eestis vaesus ja sotsiaalse tõrjutuse risk 52,8%, keskmise haridustasemega inimeste puhul on see protsent 25,4% ning kõrge haridustaseme puhul 8,2% (Eurostat 2013).
Allikad: Unt, M. (2012). Noorte töötus Eestis majanduse tõusu- ja languse aastatel. Uurimuse raport, Tallinna Ülikool, Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute instituut.
Euroopa Liidu Eurostat raport -28/2013
2011/12 õppeaastal kukkus põhikoolist välja 213 ning gümnaasiumist 359 õpilast, tehes kokku 572 õppurit ühe aasta kohta. Hariduslike erivajaduste õpilaste arv kasvab kiiresti, sellest tulenevalt peab suurenema ka koolide võimekus tulla toime erivajadustega noortega. Kuidas lahendab koolikohustuse tõstmine kooli katkestajate arvu?
Kui koolikohustus kehtib kuni 18. eluaastani või kuni kutsekvalifikatsiooni saavutamiseni, tuleb riigil pöörata suuremat tähelepanu erivajadustega õpilastele, kes kuuluvad koolist väljalangevuse riskigruppi. Sel juhul peab riik garanteerima, et omavalitsused on suutlikud toetama koole sotsiaalpedagoogide palkamisel ning nende töö viljakamaks muutmisel. Täna tegeletakse sellega ainult põhikoolis, kuna sellel tasandil on kooliharidus kohustuslik.
Noorsotsid rõhutavad, et koolikohustuse tõstmine ei ole ainus lahendus, kuidas lahendada noorte tööpuuduse probleemi ning tegeleda mitte-õppivate ning töötute noorte arvu vähendamisega. Küll aga on tegemist pikaajaliselt kõige efektiivsema lahendusega.
Lisainformatsioon:
Elis Tootsman
Haridusvaldkonna juht
elis@noorsots.ee
5066 145