Erinevalt Rein Langist olen seisukohal, et autojuhtidele seatud piiri ei tohi tõsta 0,5 promillile senise 0,2 promilli asemel, sest see vähendab liiklusohutust.
Statistikaameti andmetel on Eestis viimase kahekümne aasta jooksul (1992–2012) toimunud 36 307 inimkannatanuga liiklusõnnetust, milles on viga saanud 45 589 ja hukkunud 4341 inimest. Joobes mootorsõidukijuhtide osalusel on neil aastatel toimunud 7716 inimkannatanutega liiklusõnnetust, milles on viga saanud 11 020 ja hukkunud 1167 inimest ehk neljandik liiklusõnnetustes hukkunutest kokku. Seega võib kokkuvõtlikult öelda, et kahekümne aasta jooksul on liiklusõnnetuste tagajärjel viga saanud inimeste arv võrreldav Pärnu linna elanike arvuga ning joobes juhtimise tõttu viga saanud inimeste arv Valga elanike arvuga.
2012. aasta Euroopa Komisjoni poolt avaldatud statistikale tuginedes oleme liiklusõnnetustes hukkunute arvult miljoni elaniku kohta Euroopa Liidus 18. kohal – meid „edestavad“ sellised riigid näiteks nagu Leedu, Rumeenia, Poola, Läti ja Bulgaaria. Edukamates riikides nagu Suurbritannias, Rootsis, Madalmaades ja Taanis on aga 30 liiklussurma miljoni elaniku kohta meie 65-ga võrreldes.
Autojuhtidele seatud piiri tõstmisega annaksime üldsusele märku, et joobes autorooli istumine on normaalne. Praegune piirmäär annab aga selge signaali, et, kes joob, see rooli ei istu. Nõustun täielikult Tervise Arengu Instituudi direktori Maris Jesse seisukohaga, et meie alkoholikultuur ei ole võrreldav Itaalia ja Prantsusmaaga, kus purju jäämine on erinevalt Eestist taunitav. Inimene ei taju alati adekvaatselt kuidas üks kogus erinevat alkoholi mõjuda võib. Lang toob piiri tõstmise argumendina välja asjaolu, et paljudes teistes Euroopa riikides on see piir võrreldes Eestiga kõrgem, kuid ta jätab mainimata, et paljudes nendes riikides on üheks aruteluteemaks lubatud piirmäära langetamine. Näiteks Tšehhis, Rumeenias, Sloveenias ja Ungaris on piir 0 ning Norras, Poolas ja Rootsis on see sarnaselt Eestile 0,2 promilli.
Kristjan Kirs
Noorsotside majandusvaldkonna juht