Elis Tootsman: Kaasav eelarve – arengumootor kogukondadele

DSC_0139Lähiaja üks mahukam ja diskussioone tekitavam valdkond saab olema valla eelarve koostamine, mis seab uued vaatlused ning perspektiivid eesseisvale aastale. Selles valguses on oluline taaselustada arutelu osaluseelarve teemal.

Vallakodanikuna on mul hea meel, et oleme võtnud vastu julge väljakutse oma juhtimiskultuuri kaasajastamiseks ning peegeldame üha selgemat vajadust kaasata elanikke otsustusprotsessidesse. Sellele lisab positiivset lisandväärtust teadmine, et Rapla vald on üks eesrindlikumaid omavalitsusi, mis ühes Kuressaare, Viljandi, Tartu jt on kaasava eelarve printsiibi heaks kiitnud.

Siinkohal on oluline tähendada, et osaluseelarvet on võimalik teostada vaid nendes omavalitsustes, kus on piisav finantsiline autonoomsus ehk vabasid ressursse, mis võimaldavad investeeringute real liikuvusi. Tulevikus võiks siiski kõneleda sellest, et kogukondi kaasav eelarve ei ole mitte erand, vaid avatud juhtimise üks põhiosa.

Eelmise -ja ühtlasi ka esimese- osaluseelarve aasta rahvahääletuse võitja Susi stuudio ehitus on hoogu kogumas ning lähitulevikus võime rääkida juba sellest, kuidas noortel talentidel on võimalik oma hitte lindistada juba kõrgkvaliteetses stuudios. See ei tähenda mitte ainult kohaliku muusikaloome kvaliteedi ja võimaluste kasvu, vaid pikemas perspektiivis meelitame Raplasse muusikuid üle Eesti. Jüri Pootsmann, Street of Dreams, Erko Laurimaa, Pärt Uusberg, Vaiko Eplik jne- ehk täiendame Raplamaa tuntud muusikaloome tegijate nimekirja veelgi.

Esimese kaasava eelarve aasta kogemus on käes ning võib öelda, et pilootprojekt õnnestus igati. Kuid kui rääkida pikemast perspektiivist, tuleb siiski mõned korrektuurid määruses üle vaadata.

Üks olulisemaid punkte, mis muutmist vajab, on kogukondade kaasamine osaluseelarve läbiviimise protsessi. Kritiseerisin tugevalt süsteemi, kus projektide esmane hindamine ning protsessi üldine juhtimine on koondunud siiski tugevalt omavalitsuse esindajate kätte. Isiklikult näen töötamas valla eelarve- ja arengukomisjoni kõrval uut töörühma, mis koosneb vabakonna esindajatest ning mille eesmärk on esitada komisjonile ettepanek osaluseelarve läbiviimise tegevusprotsesside osas, laekunud ideede esmane hindamine, vallaelanikele projektide tutvustamise ja hääletuse korraldamine ning lõpuks võitja või võitjate väljakuulutamine.

Töögrupi moodustamise vajalikkust kajastab teadmine, et osaluseelarve on oma olemuselt konkreetse summa eraldamine kogukondadele otsustamiseks ning kus vallaelanike juhtimisel käib investeeringute prioriteetide seadmine ja otsustamine. Hetkel on Rapla elanikel õigus ideid esitada ja nende üle hääletada, kuid oma olemuselt sarnaneb see justkui uue projektivooruga, kus õigused ei erine.

Kuidas garanteerida, et kaasava eelarve investeeringud ei koonduks kõik omavalitsuse keskusesse? Üks võimalus selleks on teema-aasta väljakuulutamine, mis seab prioriteedid uuele perioodile. Sellisel juhul jääb töögrupi pädevusse ka ideede vastavuse hindamine seatud eesmärkidega. Miks mitte rääkida sellest, et uuel projektivooru aastal seame prioriteediks valla alevike kultuuriloome tegevuste rikastamise? Või tuleks kõneleda hariduslike erivajadustega noortele arenguvõimaluste mitmekesistamisest? Loomulikult peab eesmärkide püstitamine käima kooskõlas Rapla valla arengukavas väljatoodud prioriteetidega.

Osaluseelarve suurusjärgu planeerimist saab teha kahel viisil: üks võimalus on määrata investeeringuks konkreetne summa -hetkel on 30 000 eurot- ning teine idee on siduda summa aastase kogu investeeringute mahu protsentuaalse osakaaluga. Viimase varianti positiivne pool seisneb selles, et järgnevalt on kaasava eelarve suurus seotud omavalitsuse investeeringute kasvu- või langustrendidega ehk on otseselt seotud Rapla valla finantsilise võimekusega.

Uue osaluseelarve perioodi suurimateks väljakutseteks on vallaelanike tegeliku (!) kaasamise tagamine protsessi juhtimisse ning kunstliku süsteemi tekitamine tagamaks olukorra, kus kaasava eelarve investeeringud ei koondu üksnes omavalitsuse keskusesse. Nende tingimuste loomiseks tuleb eelpool nimetatud korrektuurid määrusesse kanda ning alustada juba õige pea eeltööga selle nimel, et uus projektivoor välja kuulutada.