Suurbritannia kodanikud on oma otsuse teinud. Nagu tõsisest BREXITI-järgsest segadusest näha, on ka lahkumise pooldajad referendumitulemustest hämmeldunud. Tagantjärele tark oskab olla igaüks. Kõikvõimalikud kriisid (alates pagulas- ja rahanduskriisist, lõpetades Ukraina kriisiga) on viinud Euroopa Liidu ummikusse. Teravate kriiside ning igapäevaste pisiküsimuste kõrval on unustatud aga milleks Euroopa Liit üldse loodi. Miks sooviti pärast II maailmasõda nii väga näha ühtset Euroopat. Mitmed konfliktid olid sügavale inimeste mällu süüvinud. Keegi ei tahtnud enam sõjakoleduste kordumist.
Suurbritannial on ühtse Euroopa sünniloos sümboolne roll. Brittide austatumaid peaministreid Winston Chrurchill ütles 1946. aastal Žürichis peetud kuulsas kõnes, et vaid ühtne Euroopa suudab tagada rahu, turvalisuse ja vabaduse kõigile eurooplastele. 1972. aastal viis toorist peaminister Edward Heath Suurbritannia lõpuks ühtsesse Euroopasse.
Liiduvastased seisukohavõtud ning väljaütlemised on Suurbritannias aga sellest ajast saati sagenenud.
2010. aastast peaministriametit pidav David Cameron on pikalt pidanud tegelema just konservatiivide erakonnas eriliselt valjult kõlevate euroskeptikutega. Enne 2015. aasta üldvalimisi otsustas Cameron oma piinad lõpetada ning lubas referendumit Euroopa Liidu liikmelisuse üle. 2016. aasta tõotas Suurbritannia peaministrile tulla hea aasta – referendub paneb euroskeptikute suu vähemalt tema ametiaja lõpuni kinni. Paraku jääb 2016. aasta Cameronile hoopis viimaseks. Juba varsti hakkavad toorid endale uut juhti valima. Ja loodetavasti võidab siis Boris Johnsoni peamine vastane, praegune siseminister Theresa May.
Referendumi tulemus on toonud Suurbritannia sisepoliitikasse suure peataoleku. Lisaks peaminister Cameroni tagasiastumisele kaotas usaldushääletuse leiboristide juht Jeremy Corbyn. Ainukesena on veenvate sõnavõttude ning selge plaaniga silma paistnud Šotimaa esimene minister Nicola Sturgeon. Šotimaa ja Põhja-Iirimaa valijad hääletasid selgelt Euroopa Liitu jäämise poolt. Veelgi enam – Šotimaa ja Põhja-Iirimaa lahkumine Ühendkuningriigist on tõenäolisem kui kunagi varem.
BREXIT on oluline õppetund noortele. Kui 18. – 24. aastaste hääletajate seas pooldas Euroopa Liitu jäämist 73%, siis 65-aastaste ja vanemate seas oli jäämise pooldajaid 40%. Samas on just noored need, kelle elu ning tulevikku see otsus kõige pikemalt mõjutab. Kui noored tahavad ise oma tulevase elu üle otsustada, on hääletamas käimine ülioluline.
Ühtne Euroopa on lagunemas. Nigel Farage, Boris Johnson, Marine Le Pen ja Mart Helme seavad oma populistlikke erahuvisid rahuideest kõrgemale. Unustatakse need koledused, mis veel hiljuti nii eredalt meeles olid. Kõik, mida populistlikud poliitikud lubavad, on ohtlik fantaasia. Rahvuslikke huvisid tuleb kaitsta, aga seejuures austada teisi rahvaid ning võidelda senisest võrdsema ja sõbralikuma maailma eest. Ainult sõdadevabas maailmas on see täielikult võimalik.
Ühtse Euroopa ideed ei tohi unustada! Rahu, turvalisus ja vabadus sõltuvad sellest.
Lootus sureb viimasena.