Joosep Vimm, noorte sotsiaaldemokraatide president
Eesti on rahvusvahelise õnneindeksi järgi 2019. aasta kevade seisuga 55. kohal – aasta varasemaga on tõus kaheksa kohta.
Tõsi, Boliiviast ja Venemaast oleme ette saanud, aga Läti, Leedu ja ka näiteks Kosovo inimesed on endiselt õnnelikumad kui meie. Kuivõrd töötamine moodustab suure osa inimese elust, võib kõike tööga seotut pidada oluliseks mõjutajaks meie heaolule ja õnnetundele.
Sellest tõdemusest lähtuvalt noorte sotsiaaldemokraatidega neljapäevase töönädala ettepaneku poolteist aastat tagasi tegime. Toona pidas Eesti Päevalehe toimetus meie ideed niivõrd absurdseks, et adresseeris seda lausa juhtkirjas. Ometi on selle sihiks võtnud mitmed ametiühingud üle Euroopa, katsetusi teevad ka paljud ettevõtted ja asutused nii Eestis kui ka mujal maailmas. Täna on Eestis visiidil Soome peaminister Sanna Marin, kes samuti töönädala lühendamist pooldab.
40-tunnine töönädal tõi innovatsiooni
Milleks see kõik? Kas meie majandus ei saaks sellest lööki, kui inimesed päeva võrra vähem tööd teeksid? Mis saab Eesti ettevõtete tootlikkusest, kui töönädal lüheneb? Vastus oleneb perspektiivist ja sellest, mida ning kuidas tahame saavutada. Küsiksin hoopis nii: kas tootlikkuse kasv peaks käima ees ja inimeste õnnelikkus järel või aitavad õnnelikumad ja haritumad inimesed kaasa tootlikuse kasvule? Kui sajandi eest töönädal 40 tunni peale vähendati, hirmutati, et majandus kukub kokku. Lühem töönädal stimuleeris hoopis innovatsiooni ning areng maailmamajanduses pole seiskunud.
Harvard Business Review hinnangul kulub meil kaheksatunnisest tööpäevast keskmiselt 1,5 tundi mitteproduktiivsetele tegevustele. Seejuures on meie inimesed õnnetud ja stressist kurnatud. Kas me tahame, et inimesed oleksid tootlikumad n-ö verd ninast välja pingutades, stressi ja tervisehädasid eirates? Või tahame liikuda sinna, kus on tänased Põhjamaad – inimeste tervis ja heaolu kõigepealt ja selle tulemusena kasu majandusele? Soome on õnneindeksi pingereas teist aastat järjest esimesel kohal. Miks ei võiks Eesti progressiivsema töökeskkonnaga näidata eeskuju ülejäänud Euroopale ja maailmale?
Vaba aeg haridusse
Eestis on viimastel aastatel nii kuuetunnist tööpäeva kui neljapäevast töönädalat katsetanud teiste seas telekommunikatsiooniettevõte Elisa. Nende töötajaile sobis kuuetunnine tööpäev rohkem kui lühem töönädal. Vahet ei ole, kas me räägime neljapäevasest töönädalast või kuuetunnisest tööpäevast. Eesmärk on üks – lühendada summaarset normtundide arvu ühes nädalas. Kauem tervena elatud aastad on pikaaegne kasu inimeste heaolu kasvule. Vabanenud aja investeerimine täiendavasse haridusse toetab majanduse arengut ning tõukab tagant innovatsiooni.
Lühema töönädala võimalik positiivne mõju on ka naiste parem ligipääs tööturule ning majandusliku kindlustatuse paranemine. Osaajaga töötajaid on Eestis naiste seas üle kahe korra rohkem kui meeste seas. Lühem töönädal annaks ühelt poolt rohkem võimalusi täistööajaga töötada, teisalt aga tekitaks kindlasti juurde erinevaid osaajaga töökohti.
Mõelgem sama progressiivselt kui tänane Soome valitsus ja Soome uus peaminister Sanna Marin. Ärme otsi vaid vigu dogmasid muutvates ideedes, vaid leidkem lahendused. Ehk on see meie tee saamaks sama õnnelikuks kui meie põhjanaabrid.
Algselt avaldatud Eesti Päevalehes 10.01.2020
Foto: Ann Vaida & Laura Kotila/Valtioneuvoston kanslia