Noored Sotsiaaldemokraadid soovivad, et Eesti ülikoolid ja rakenduskõrgkoolid muudaksid oma töötajate värbamise poliitikat ja eelistaksid tööle võtmisel tudengeid teistele kandidaatidele.
Töökohtade loomine kõrgkoolidesse aitab vähendada noorte tööpuudust ja on osaline lahendus puudulikule õppetoetuste süsteemile. Noorsotside arvates ei loo valituse poolt Riigikokku tulev õppetoetuste eelnõu tudengitele võimalusi õpingutele keskenduda.
„Kindlasti peaksid olema loodavad töökohad osakoormusega, sest üliõpilase töö on ennekõike õppimine. Õnneks on selliseid võimalusi kõrgkoolides palju,“ sõnas Noorte Sotsiaaldemokraatide president Lauri Läänemets. „Ülikoolis töötamiseks on mitmeid võimalusi- raamatukogu, kohvik, assistendid, üliõpilaselamute valvurid ja palju muud, kuhu hetkel on võetud palju töötajad väljaspoolt ülikooli,“ lisas Läänemets.
Eestis on ülikooli harjutud nägema kui õppeasutust, samas võib ülikool olla palju rohkemat. Eesti kõrgkoolide mitteakadeemilise personali suurus ületab 3500 inimest, kellest rohkem kui pooled võiksid olla üliõpilased. Ülikoolis töötamine tähendab tudengite jaoks koolile lähedalolemist ja võimalust ka osaleda õppetöös. See võimalus puudub aga juhul, kui üliõpilane on sunnitud töötama ülikoolist eemal, et tasuda õpingute ajal oma elamiskulude eest.
Noorsotsid soovivad, et kõrgkoolid ja linnad analsüüsiks võimalusi eelistada tudengeid ning suunaksid tulevased konkursid vabadele töökohtade täitmiseks üliõpilastele. Sama peaksid ülikoolid nõudma ka rentnikelt, nagu näiteks kohvikud, koopiateenuse pakkujad jne. Linnades tuleks alustada töökohtade täimiseks ja alltöövõtjate leidmiseks tudengihangetega.
Kongress kiitis heaks resolutsioonid gümnaasiumivõrgu korrastamise, venekeelselt õppekeelelt eestikeelsele ülemineku, noorte väärtushinnangute ja vabatahtliku töö ning Valgevene ja Euroopa Liidu suhete kohta. Lisaks valib kongress volikogu ja revisjonikomisjoni liikmed.