Washingtonis olles on peaaegu kõik rõhutanud, et praegused valimised on kõige huvitavam aeg Ameerika külastamiseks läbi aegade. Läbi aegade kalleimad, üle 2 miljardi dollari maksvad valimised on nii tasavägised ja võitlust täis, et lõpptulemust ei suuda keegi ennustada.
Sõltuvalt sellest kus sa elad, võib juh
tuda, et valimispäeval valid presidendi valijameestekogu, oma osariigi esindajaid senatisse, osariigi esindajatekoda, linnapead ning linnavolikogu. Loomulikult on mures kohalikul tasandil kandideerijad, kes kardavad, et inimesed unustavad nad kogu selles virr-varris ära. Samas toob presidendivalimine mõnes kohas nagu näiteks Alexandria valima demokraatide valijad, mis tähendab, et muidu võitnud vabariiklased asendatakse demokraatidega.
Vabadus ja sõltumatus on nii suured väärtused, et iga osariik toimetab isegi valimistel iseseisvalt. Kuna valimiste läbiviimise eest vastutab osariik, siis erineb nende läbiviimine üksteisest nagu öö ja päev. On valijaid keda rõõmustavad moodsad hääletusmasinad ja on osariike, kellel raha pole ja kõik käib jätkuvalt keeruliselt paberil. Ühtse üleriigilise korralduse puudumine tähendab, et mõnikord juhtub inimene hääletama kahes osariigis korraga. Nii juhtus näiteks aastal 2000, kus ligi 20 000 inimest sai kaks korda hääletada. Loomulikult jälgitakse keskselt valimisi ja püütakse vigu kõrvaldada, kuid mõnikord võtab see liiga kaua aega.
Kui Eestis tundub täiesti normaalne, et valimiste korraldaja teeb kõik võimaliku, et inimesed pääseks valima, siis ühendriikides leiab vastupidiseid näiteid küllaga. Nimelt puudub Ameerikas ühtne isikut tõendav dokument ja iga osariik paneb paika korra, kuidas isikut tuvastatakse. Nii kehtestati Virginias vabariiklaste juhtimisel kord, et dokument peab olema pildiga. Selliseid dokumente pole palju, parim oleks juhilube näidata aga… Juhiload puuduvad just vaesematel inimestel, kes on demokraatide valijad. Samuti kehtestati seadus, et hääletada ei saa need, kes on seadust rikkunid, see puudutab just vaesemaid inimesi ja taaskord demokraatide valijaid.
Praegu toimuvatel eelhääletusel peab näiteks Floridas seisma 4-5 tundi järjekorras, sest kuberner keeldub ühe valimispäeva lisamisest, kuigi võiks seda vabalt teha. Eeelhääletusel aga osaleb rohkem just Obama valijaid.
Peaaegu kõigis osariikides kehtib süsteem, kus võitja võtab kõik osariigile ette nähtud kohad, kuid ainult valitud osariikides toimub kampaania. Nimelt on osariigil vastavalt elanike arvule kohti valijameestekogus. Kõige rohkem kohti on Californial 55 ning näiteks North Dakotal vaid 3. Sellest tuleneb ka üks pingutuse loogika- tasub tegeleda selle osariigiga kust saab kõige kergemini hääled. Samas on olemas osariigid, mille valijad on kas kindlad vabariiklaste või demokraatide pooldajad, seega ei ole vaja nende veenmisele aega kulutada.
Võitlus käib “swing state’ide” ehk toetuses mittekindlate osariikide peale. Nii on näiteks Floridas kulutatud kampaaniale juba 104 miljonit dollarit, seevastu kindel vabariiklaste toetaja Texsas pole kampaaniat näinudki.
Täna ei tea keegi tulemust, kuid võib juhtuda, et üleriigiliselt võidab Romney, nagu arvamusküsitlused näitavad, Valijameestekogusse saab aga Obama kõige rohkem toetajaid ja seega ka presidendiks. Nii on korra varem juhtunud, kui 2000. aastal oli Al Gore populaarseim, kuid George W. Bushist sai president. Kui nii peaks juhtuma, siis on nõnda kaotanud nii vabariiklased ja demokraadid ning see võib lõpuks ometi kaasa tuua valimissüstemi muutmise.
On veel üks võimalus- väga tasavägise võitluse korral saavad mõlemad 296 häält, millest ei piisa presidendiks saamiseks. Sellisel juhul valib presidendi esindajatekoda, kus enamuses on vabariiklased ja asepresidendi senat, kus domineerivad demokraadid. Selline võimalus küll eksisteerib, kuid on väga väike võimalus, et juhtuks.
Mina vahetan nüüd Washingtoni Detroidi vastu, sest swing state’is on valimised rohkem tunda ja lähemal.