Vanematele laste eest hääletamisõiguse delegeerimise eesmärgiks on, et erakonnad ja valitsejad hakkaksid edaspidi rohkem tähelepanu pöörama lapsi ja perekondi puudutavatele teemadele. Reaalsus on aga hoopis teine. Pigem on oht selles, et pärast antud idee teostumist kohtame valimisreklaamides ja paljude erakondade seisukohtades üha enam populismi. Uute häälte arv, mis oleks ligikaudu 250 000, moodustaks vägagi suure osa koguhäältest. Ometi ei tooks see uusi valijaid juurde, vaid suurendaks hoopis ühe valijagrupi häälte osakaalu.
Lapsevanematele lisahääle andmise ideed ei ole teadaolevalt hetkel rakendatud mitte kuskil maailmas. Seega ei ole siin võimalust lähtuda teiste riikide kogemustest. Kerkib hoopiski üles mitmeid küsimusi, millele lahendus puudub. Näiteks kuidas jaguneb hääl kahe vanema vahel? Kuidas kujuneb häälejaotus mittetraditsioonilistes peremudelites? Kellele läheb hääl juhul, kui lapse hooldusõigus on kohalikul omavalitsusel?
Delegeeritud valimise puhul räägitakse taaskord ekslikult sellest, et noorte häälte osakaal ja mõju suureneb. Tegelikult on sellisel juhul iga lapsevanema enda otsustada, kuidas ta valiku teeb. Puudub nõue lapse arvamust kuulata või tema arvamusega arvestada. Üsna sagedased on olukorrad, kus lapse ja vanema maailmavaated ei ühti. Mis õigus peaks siis olema vanemal lapse eest otsustada? Ühiskonnaõpetuse kursus on noorel läbitud põhikooli lõpuks. Nii mõnigi noor on sellel hetkel ka juba maksumaksja. Mis põhjusel me teda valimiskastist eemal hoiame?
Lapsevanematele lisahääle andmise asemel kaaluda hoopis valimisea langetamist kohalike omavalitsuste valimistel 16. eluaastani. Olgugi, et praeguse valitsuse koalitsioonileppes on sätestatud lubadus algatada arutelu valimisea langetamise osas, pole tõsisemaid samme selles suunas märgata olnud.
Valimisea langetamisele 16. eluaastani on rohelise tule andnud Eesti Noorteühenduste Liit. Lisaks sellele on võimalik siinkohal vaadelda mitmete teiste riikide kogemusi, mis on valdavalt olnud positiivsed. Vastupidiselt levinud arvamusele, ei ole noored vastuvõtlikumad populismile ning valimisaktiivsuse protsent on jäänud noorte seas keskmisest veidi kõrgemaks.
Vastupidiselt hääle delegeerimise ettepanekule, tooks valimisea langetamine valimiskastide juurde täiesti uued valijad. See laiendaks valijaskonda, suurendaks arutelusid ja parandaks osalusprotsesse.
Tänapäeva noored on palju teadlikumad ning omavad rohkem informatsiooni, kui seda nende eakaaslased 20 aastat tagasi. Infoühiskond ja kiirelt arenev maailm on viinud selleni, kus väga paljudel noortel on juba põhikooli lõpuks välja kujunenud maailmavaade ja olemas teadmised ühiskonna ja poliitika toimimisest.
Valimisea langetamine laseks noored otsustajate sekka, nende häälel oleks seeläbi suurem tähtsus ja osakaal. Lapsevanematele lisahääle andmine suurendaks lapsevanemate otsustusvõimalust, mitte laste enda oma.