Kuidas sulatada kaks kogukonda üheks ühiskonnaks ja nõrgendada vene radikaalide mõju.
Kas olla eestlased või siiski venelased? See on aktuaalne küsimus. Üsna suur osa venekeelseid elanikke ei taha tunnistada end eestlasteks, sest arvavad, et kõik eestlased on „Ameerika orjad” ja valitsus „Ameerika agent”. Kõige radikaalsemad ütlevad, et eestlased olevat ka fašistid.
See osa elanikkonnast on uhke, et nad on venelased ja ei kuulu meie ühiskonda. On ka selliseid, kes tahaksid küll olla ühiskonna täisliikmed, kuid kardavad, et nende sugulased ja sõbrad hakkavad neid selle arvamuse pärast vihkama. Tavaliselt on nad Eesti kodanikud, kuid valimistel ei käi.
Järgmine grupp on väiksem. Need inimesed küll peavad end eestlaseks (aga avalikult sellest eriti ei räägi) ja armastavad Eestit, aga toetavad peale kohalike mõnda välismaist liidrit (tavaliselt Putinit) ja tahaksid, et Eesti oleks Venemaa vastu sõbralikum. Need inimesed kindlasti käivad valimistel ja on tüüpilised Keskerakonna, harvem sotsiaaldemokraatide valijad.
Kõige väiksem on aga grupp, kes avalikult tunnistavad end eestlasteks, on Eesti patrioodid ja toetavad ainult kohalikke Eesti ja tavaliselt ka EL-i liidreid, osa neist toetab ka NATO-t. Alati käivad nad valimistel ning toetavad SDE-d, IRL-i, mõned ka Reformierakonda, Keskerakonda ja Vabaerakonda, kuid mitte EKRE-t.
Lahendus algab eestlastest
Mina isiklikult arvan, et tõeline eestlane on see, kes armastab ja austab Eestit ja selle kultuuri; tahab teha Eestit paremaks, on Eesti kodanik (või tahab selleks saada), käib valimistel ning oskab riigikeelt või õpib seda korralikult.
Siin ei tohiks midagi tähendada tema sünnikoht ega emakeel või millist maailma liidrit peale kohalike võimude ta toetab.
Üsna suur osa venekeelseid elanikke arvab, et eestlased on “Ameerika orjad”.
Praeguse võõrastamise lahenduseks peab eestikeelne elanikkond kõigepealt ise tegutsema. Püüdke kõigepealt kõikjal, olgu meedias või tavaelus, näidata, et tunnistate venekeelset elanikkonda täisväärtuslike ühiskonnaliikmetena ja eestlastena – mitte vene eestlaste või eestivenelaste, vaid just eestlastena.
See julgustaks nii neid venekeelseid, kes veel kardavad olla ühtses ühiskonnas, ja ka neid, kes juba on Eesti ühiskonnaga tugevamalt seotud. Sel juhul võivad radikaalsema osa arvamusliidrid juba kümne aastaga kaotada oma mõju.
Pöördun ka venekeelse elanikkonna poole: ärge tehke oma elu raskemaks kahtlustega stiilis „olen venelane, mul on Eestis väiksemad õigused kui eestlastel” jms. See on ju täielik jama.
Olge selle riigi ja ühiskonna täisväärsed liikmed ja saage aru, et eestikeelne elanikkond ei ole teie vaenlased. Te kõik võite olla eestlased ja elada ühtses euroopalikus ühiskonnas. 
Arvamusartikkel ilmus ajalehes Eesti Päevaleht 28.mail.2015