Tegelikult ma tean küll, kuhu sa lähed. Sa lähed Toompeale. Ja seal hüüad sa, et kahe mehe või kahe naise vaheline kooselu pole võrdväärne mehe ja naise kooseluga. Aga ma tegelikult ei tahagi küsida, kuhu sa lähed, ma tahan küsida, MIKS sa sinna üldse ronid?
Kunagi rääkisime töökaaslastega elukaaslastest. Eesti keeles aga asesõnad soole ei viita ning nimesid kordagi ei mainitud. Kui pika jutu peale välja tuli, et töökaaslase partner, kellega ta koos reisil käinud oli, on juhuslikult temaga samast soost, oli üllatuslikult meie reaktsiooniks „aa..“ ja vestlus jätkus normaalselt. Kuidas see küll juhtuda sai? Asi oli lihtsalt selles, et vahet ei ole, kellega Tiina koos elab. Või kui sa arvad, et on, siis ütlen sulle, et Tiina elab Toomasega, ma rääkisin kellestki teisest, ja nagunii see sind ei puuduta.
Kas pärast kooseluseaduse vastuvõtmist on sul plaanis oma seni registreerimata kooselu kirja panema minna? Ei ole? Aga miks see siis sulle hinge läheb? Ja kui mõnel su sõbral või tuttaval ongi äkki plaan oma kooselu pärast seda registreerida, siis endiselt, miks see sind üldse mõjutab, mida nemad registreerivad või registreerimata jätavad?
Toompeal ütled sa, et sa pole mitte homofoob, vaid seisad Eesti rahva püsimajäämise eest. Kahjuks aga on tegelikult nii, et nagu sulle ei hakka seksuaalselt huvi pakkuma sinu endaga samast soost inimesed, ei hakka homodele meeldima vastassugu, seda sõltumata seadusest. Kooseluseaduse ära jäämisest ei tule rohkem lapsi, küll aga tekib seaduse vastu võtmisega ühiskonnagrupp, keda Eestis esimest korda tunnustatakse võrdselt enamuse rahvaga. Samuti on võimalik paljudel peredel olla lõpuks ka seaduse silmis pered, mitte üksikvanemad, kellega samas majas elab veel keegi inimene. Ja see tunnustus loob kindlustunde ja sotsiaalne kindlustunne viib õnnelikuma ning parema ühiskonnani. Selleks on meil ka viimane aeg.
Loodan, et sa ükskord mõistad, et oled ikka homofoob küll, kui sind häirib homoga koos töötamine (muideks, statistiliselt rääkides, sa ilmselt teed seda juba praegu, aga ta ei ole sulle seda lihtsalt öelnud). Ja oled ikka homovaenulik küll, kui sa ütled, et samasooliste perede tunnustamine kuidagi alavääristab sinu pere. Mitte kellegi püüdlust parema ja õnnelikuma elu poole ei tohiks piirata, kuni see ei sega kellegi teise püüdlusi. Kuigi see võib tunduda uskumatu, siis see, kellega su naabermaja Tiina koos elab ja ühist külmkappi täidab või kodulooma peab, ei piira ühtegi sinu vabadust.
Eriti kahju on mul sellest, et sa muudkui paned mind ja minu sõpru lolli olukorda. Ma tunnen ennast totrana, kui pean selgitama, et seaduse ees võrdsuse tagamine ei tähenda seda, et keegi käsib sul samasoolisega kokku kolida või kuidagi vähendab sinu elu väärtust. Päris imelik on ikka täiskasvanud inimesele selgeks teha, et kahe mehe või kahe naise vahelise seksi spetsiifika ei ole kuidagi oluline enamiku inimeste igapäevaelule ning on üleüldse kuidagi kummaline asi, mida kellegi sotsiaalmeedia profiilipildi all arutada (kui väga huvitab, siis googleda). Ma ei jaksa sulle rohkem selgeks teha, et inimõigused on kõigil inimestel juba selle pärast olemas, et nad on inimesed. Päris piinlik.
Kui ma kunagi Toompeal sildiga seisan, siis toetuseks sellele, et Eesti riik on võtnud sammu ja öelnud, et meie riik tagab õigused ka vähemustele, millel pole kunagi võimalik saada enamuseks. Ma seisan õiglasema ja võrdsema ühiskonna eest. Kui sina Toompeal seisad, siis ma ei saa aru, miks.