7.detsembril toimus Noorsotside majandusseminar “Hariduse vastavus tööturu ja ühiskonna vajadustele”, kus tutvustati noorte tööpuuduse lahendusmeetmete tervikpaketti.
Dokumendi valmimise ajendiks on olukord, kus noorte arv aastast-aastasse on vähenenud. 2013. aasta alguses oli 7-26 aastaste arv Eestis 288 492 tehes kokku koguni 22,4% kogurahvastikust. Kuid Statistikaameti hinnangul väheneb kogurahvastiku arv jõudsalt kuni 2022. aastani ning seal juures nähakse suuremat rolli just noortel, kes leiavad tööturu väljakutseid pigem välismaalt kui koduriigist.
Küllap on sellele andnud ka olulise tõuke noorte töötus, mis veel aasta alguses ulatus üle 23%. Ning seda šokeerivam oli lugeda Euroopa Töö- ja Elutingimuste Parandamise Fondi uuringut, mille kohaselt on Eestis koguni 40 000 noort, kes on nii haridusteest kui ka tööturult kõrvale jäänud. Justkui 21. sajandi kadunud põlvkond, kellest ei tea nii riik kui ka omavalitsused midagi. Huvi puudumisest? Või vähesest ressursist probleemsete noortega tegelemisel?
Noorte Sotsiaaldemokraatide jaoks on noorte tööpuudus üks olulisemaid sotsiaal- ja tööturu probleeme, mille tegeliku mõju tunnetame alles mõne aasta pärast, kui tööturul on vajaka kogenenud ja haritud tööjõust. Noortest, kellest peaksid riigile peale kasvama tulevased juhid, ettevõtjad, tublid töötajad ning riigijuhid. Selle tõttu pidasime vajalikuks esitada omapoolsed ettepanekud selleks, et alustada noorte tööpuuduse vähendamise ning ennetamisega nüüd ja kohe.
Üheks olulisemaks ettepanekuks pidasid nii Noorteühenduste Liidu esindajad Edvard Ljuko ja Gertu Borodkina kui ka Noorsotsid Töötukassa rolli noorte tööle suunamises. Nimelt samastasid Noorteühenduste esindajad Töötukassa praegust töökorraldust liinitööga, kus tänu vähesele ajaressursile on iga töötu ajaline limiit piiratud ning tihti jääb just isiklikust pöördumisest väheks. Just sellest, mida noored enim vajavad. Personaalset lähenemist, rohkem nõuandlust ning kindlasti ka noortele suunatud koolituspakkumisi.
Selleks, et ennetustööga juba vara alustada, tuleb varakult abivajajat märgata. Selle tõttu on oluline roll ka noorsootöötajatel, kelle võimekuses on noorteinfo koondamine, nõuandlus ning riskigruppi kuuluvate noorte kaasamine vabatahtlikus tegevuses. Kuid riiklike toetussüsteemide rakendamisel ja noorte info koondamise eesmärgil on vajalik ka ühtne andmesüsteem, mis koondab nii tööturu, hariduse kui ka sotsiaalvaldkonna ülevaadet.
Sotsiaalministeeriumi esindaja Karin Kuum tõi välja aspekti, et ebaõnnestumine tööturul on mõjutatud ka sellest, et paljud noored ei tee oma karjäärivalikuid teadlikult ning neil puudub informatsioon võimalustest nii tööturul, vabatahtlikus tegevuses kui ka hariduslikul tasandil. Noorsotside hinnangul on oluline välja tuua karjääriõpetuse vajalikkus põhikoolis, kutsekoolis ja gümnaasiumis. Seda selleks, et pakkuda juba koolikeskkonnas ettevalmistust tööintervjuudeks, motivatsioonikirjade kirjutamiseks, teavet võimalustest edasiõppimiseks välismaal või siseriiklikul tasandil ning loomulikult vabatahtlikust tegevusest. Kool peab toetama noori ning olema ettevalmistus iseseisvaks eluks, mille tõttu on karjääriõpetuse tund märksa elulisem ja praktilisem.
Veidi radikaalsema kuid see-eest ühe olulisema punktina oleme välja toonud koolikohustuse tõstmise 18. eluaastani või kuni kutsekvalifikatsiooni saavutamiseni. Aastatega on hariduse roll oluliselt muutunud ning endine bakalaureusekraad annab tööturul noorele samasuguse kindlustunde kui veel mõni aasta tagasi gümnaasiumi lõpudokument. See annab märku hariduse olulisusest ning tugevatest kriteeriumitest tööturul hakkama saamisest ning Siseministeeriumi poolt koostatud uuring Kodanikuhariduse ja vabatahtliku tegevuse raport ütleb selgesõnaliselt, et mida kauem on olnud noor seotud haridusvõrgus, seda paremad on tema oskused suhelda, saada majanduslikult hakkama, tunneb suuremat huvi ühiskonna vastu ning edumeelsem. Need on eluliselt olulised aspektid.
Kui 2009. aastal alustas sellel ajal haridus-ja teadusministrina tegutsenud Tõnis Lukas koolikohustuse tõstmise arutelu, oli peamiseks vastasseisu kohaks see, et puudub finants noorte koolis hoidmiseks ning paljude noorte jaoks on ainuüksi põhikooli lõpetamine võimatu. Kuidas siis vedada neid välja gümnaasiumini?
Selle peale oleme oma dokumendis mõelnud. Noortel, kellel on probleeme põhikooli lõpetamisega ning ei ole soovi gümnaasiumis jätkata, on võimalus suunduda kutsekooli. Sellisel juhul on neil olemas kutse ja suurem kindlustunne tööturul. Ühtlasi kohustab see riiki investeerima kooli tugipersonali olemasolusse, kelle eesmärk on probleemsete noorte ja riskirühma lastega tegeleda. Hetkel oleme situatsioonis, kui põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse järgselt seatud tugipersonali olemasolu korrale vastab vaid üksikud koolid kolmandikes omavalitsustes, mis on äärmiselt vähe. Selle tõttu on tekkinud ka olukord, kus 40 000 noort on piltlikult öeldes kadunud ning justkui ebavajalik probleem ühiskonnale. Hoolimata sellest, et need 40 000 on tulevikus maksumaksjad ja tööturu inimresurss.
Need on vaid mõned üksikud näited noorsotside noorte tööpuuduse tervikpaketi lahendus- ja ennetusmeetmetest. Dokument täieneb koostöös partneritega ja valmistume omapoolseid ettepanekuid esitama ka riigijuhtidele. Siiani on väljapakutud vaid üks lahendus ning seda Sotsiaalministeeriumi poolt ja see kujutab endast programmi “Minu esimene töökoht” rakendumist 2014. aasta septembris. Kuid kui noorte tööpuuduse ennetamisega ei alustata nüüd ja kohe, võib Sotsiaalministeerium oma programmi ümber nimetada “Minu esimene töökoht Soomes”.