Valimiste eelne hapukurgi hooaeg on alanud entusiastlikul noodil. Kui veel juunikuu alguses raputas Reformierakonda demokraatia probleemid, kus juhatuse koosseisu komplekteerimine oli kõike muud kui aus ning õiglane, siis vaid mõned nädalad hiljem figureerib erakond jälle meedias tõsisemate teemadega.
On justkui traditsiooniks saanud näitemäng, kus tipp-poliitikud üksteise järel maailmavaadet vahetavad ja kogemata enne valimisi avastavad, et viimased õige mitu aastat on valedel põhimõtetel elatud. Nii tuli välja, et endised Keskerakonna juhtpoliitikud Vilja Savisaar-Toomast, Ain Seppik ja Toomas Varek on osutunud kapi-paremateks ning nüüd on õige hetk viga parandada.
Lugu ei oleks sugugi mitte üllatuslik, kui Vilja Savisaar-Toomasti ning Ain Seppiku näol ei oleks tegemist keskerakondlastega, kes on Reformierakonda ning Andrus Ansipit teravalt kritiseerinud. Aga küllap lähenevad valimised riiklikul kui ka Euroopa tasandil ning vabanevad töökohad sunnivad nii mitmeidki varasemad otsused teisiti ümber häälestama.
Pärast liberaalide demokraatia äpardust sisevalimiste ajal, saatis IRL endine esimees Mart Laar erakonnakaaslastele pöördumise, kus soovitas tõsiselt kaaluda valitsuskoalitsioonist lahkumist. Pärast langevaid toetusprotsente oli viimane moment, mil teravamalt kommenteerida peaministripartei naeruväärset olukorda. Laari pöördumise taga avaneb aga märksa suurem taust; endine tipp-poliitik lubas endale sõnavõttu, mida ei saaks ükski IRL juhtiv riigimees või minister endale lubada. See oleks tähendanud juba valitsuse kriisi. Aga pöördumise taust kõneleb selgesti valitsusparteide omavahelisest rahulolematusest, kus endise tugeva liidu vahel on tekkinud mõra.
Lähenevad omavalitsuste valimised on seadnud pealinna meeri kandidaadid meedia huviorbiiti. Andres Anvelt? Edgar Savisaar? Eerik-Niiles Kross? Laine Randjärv? Valdo Randpere? Jürgen Ligi? Vilja Savisaar-Toomast? Tõotab tulla huvitavad valimised, eriti kui kaks Savisaart lähevad valimistele üksteisele vastanduma. Eks ikka nii nagu ajalugu näitab: Keskerakond versus Reformierakond. Kui linnapea kandidaatide nimekiri on kirju kui sügisesed lehed, siis valimislubaduste puhul on justkui ikaldus. Kohati ollakse truud mugavatele teemadele nagu Tallinna TV sulgemine, tasuta ühistransport, teede augud ja lasteaedade olukorra parandamine. Aga kas pärast seda “saab pealinn valmis”?
Sotsiaaldemokraate ootab ees suur väljakutse. Ühiskondlikud teemad ning valukohad peegeldavad selgesti, et ootus ja vajadus muutusteks on kõrge. Tõusva populaarsuse juures tõusevad ka ootused erakonnale; usalduse kasv näitab ootusi sotsiaaldemokraatliku riigijuhtimise suunas, kus loevad uuenduslikud mõtted ning inimkesksus. Ärgem unustagem tõsiasja, et usaldusega kasvab ka vastutus.
Selleks, et ühel hetkel alustada muutustega ning seda juba kohalikul tasandil, tuleb lähenevatel valimistel teha edukat tööd. Sel juhul võime öelda, et oleme oma usalduse ka välja teeninud.
Elis Tootsman