“Diskriminatsioon meestega seksivate meeste vastu on meditsiiniliselt ning statistiliselt põhjendamatu minevikujäänuk, mis tuleb kiiremas korras lõpetada,” kirjutab Noorte Sotsiaaldemokraatide volikogu liige James Rock.
Iga aasta päästavad vabatahtlikud üle maailma miljoneid elusid. Täna, 14. juunil tähistatakse nende tänamiseks rahvusvahelist veredoonorluse päeva. Paraku kehtivad Eestis veredoonorlusele iganenud piirangud, mis takistavad põhjusetult inimesi verd annetamast. Tegelikkuses ei saa me endale lubada doonorite ukse taha jätmist: Eesti haiglate verevarud on sageli kasinavõitu.
“Mehel, kes on olnud seksuaalkontaktis teise mehega on vereloovutamine lubatud 12 kuu möödumisel viimasest seksuaalkontaktist,” teatab verekeskus. Sellised tõrjuvad piirangud pärinevad HIVi epideemia algusaegadest, mil teadmisi haiguse kohta nappis ning ellu jäid vähesed nakatunud. Nüüdseks on olukord aga muutunud ning HIV ei ole Eestis enam kaugeltki ainult homoseksuaalide haigus. Määrav riskifaktor ei ole seksuaalne sättumus, vaid kaitsmata seksuaalne kontakt. Naaberriikide Läti ja Venemaa verekeskused kohtlevad meestega seksivaid mehi samamoodi, nagu heteroseksuaalseid doonoreid. Eestil on viimane aeg neist eeskuju võtta.
Avades verekeskuse veebilehe, torkab esimesena silma punaselt vilkuvate hüüumärkide trio: A+, A- ja AB- verevarud on ülimadalad. Kriisi või õnnetuse aegu suureneb verevajadus tunduvalt ning võib juhtuda, et patsiendile sobivat verd ei leidugi. Sellises olukorras ei ole jätkusuutlik doonorlust tarbetult piirata, vaid seda tuleks lubada võimalikult laiale grupile.
Selmet diskrimineerida seksuaalse sättumuse puhul, tuleks arvestada doonori individuaalset riskikäitumist sõltumata tema orientatsioonist.
Üle kõigi aastate on Eestis HIV-nakkuse peamine levikutee olnud narkootikumide süstimine (45%). Heteroseksuaalse kontakti läbi on nakatunud 40% diagnoositutest, aga homoseksuaalse kontakti läbi vaid üks protsent. Viimastel aastatel aga on heteroseksuaalsest kontaktist saanud levinuim HIV-nakkuse saamise viis. Libertiinsel heteroseksuaalsel mehel on niisiis märkimisväärselt suurem oht nakatuda HIVi, kui näiteks monogaamsel geimehel. Diskriminatsioon meestega seksivate meeste vastu on meditsiiniliselt ning statistiliselt põhjendamatu minevikujäänuk, mis tuleb kiiremas korras lõpetada.
Iga aasta tehakse Eesti haiglates ligi 20 000 vereülekannet. Lisaks veregrupi määramisele kindlustab doonorverele tehtav testimüriaad, et veri on patogeenivaba. Alates 2007. aastast Eestis kasutatav PCR-test tuvastab HI-viiruse veres juba 8-12 päeva pärast nakatumist ning seda ligi sajaprotsendilise täpsusega. Seega on vereülekandega HI-viirusesse nakatumise tõenäosus kaduvväike: nakatunud doonorveri tuvastatakse kiires korras ning suunatakse hävitamisele.
Veredoonorluse reeglid ei ole kivisse raiutud. Vähem kui kuu aega tagasi leevendas verekeskus reegleid ning lubab verd annetada nüüd ka antidepressante või vererõhku alandavaid ravimeid tarvitavatel inimestel. Inglismaal kehtib alates tänasest seadusemuudatus, millega lõpeb püsisuhtes geide ja biseksuaalsete meeste veredoonorluse piiramine. Meestega seksivaid mehi diskrimineeriv reliktne kitsendus püsib vaid inertsi mõjul — vabanegem sellest!