Viimasel ajal on meie ühiskonnas taas puhkenud rändest ajendatud arutelu. Teemade, nagu ränne puhul on inimestel tihti oma tugevad seisukohad, see kas need põhinevad pigem faktidel või emotsioonidel on vaieldav. Mind on painamas aga see, et ei pakuta välja ideid, kuidas kliimasoojenemisest tulenevat rändesurvet saaks leevendada. Nii pooldajad kui vastased on kaevunud kaevikutesse ja läänerindel on endiselt olukord muutusteta.
Kõigile pooldajatele ja vastastele võiks meelde tuletada, et iga inimene saab oma tarbimiskäitumisega rände põhjuseid vähendada, päriselt ka! ÜROs on vastu võetud palju dokumente, aastal 2017 lausa 313. Mõned neist, nagu üks tuntumaid: Pariisi kliimalepe, on osa võtmest rände tõkestamiseks. Iga põletamata jäetud fossiil aitab meil võidelda kliima muutustega, mis on üheks rände põhipõhjuseks.
Kahjuks näitavad prognoosid, et aastaks 2100 võivad troopikas paljud kohad muutuda elamiskõlbmatuks või tuleb siseruumides elada ning konditsioneer peab oma freoonse kestaga tagama elu võimalikkuse. Sõna kliimapagulane on sõna mida hakkame üha rohkem kuulma kui jätkame majandusmudelit, mis on fossiile põletav.
Endale saab esitada lihtsalt mõned kontrollküsimused: Kas iga uus vidin on ikka vajalik? Kas peame nii palju sööma ja jooma? Kas valime kinke teadlikult, teades kuidas ja mismoodi on need valmistatud? Kindlasti ei tasu minna äärmussesse, kuid natuke mõelda, kuidas on meie kohvi tehtud ja kas see toetab jätkusuutlikku tootmist.
Kuidas siis indiviidi tasemel valikuid teha? Rusikareegel on, mida kodulähedasem on toiduprodukt, seda rohelisem see on. Kui toode on mahemärgisega märgistatud, siis on see väikseima ökoloogilise jalajäljega. Lisaks on keskkonnasäästlik tarbida vähem liha, eriti punast liha. Nt kilogrammi veiseliha tootmiseks läheb 15 tonni vett ning loomade sööda all on 2/3 maakera haritavast põllumaast. Kui lisada veel, et 80% maailma antibiootikumidest tarbivad loomad, siis liha tarbimisel suurtes kogustes on korrelatsioon antibiootikumide resistentsete bakterite arenguga.
Keskkonnareeglid on nõrgemad ja tihti suurkorporatsioonide kujundada ekvatoriaalses kliimavöötmes, kus asuvad meie planeedi kopsud. Palmide kasvatamiseks on viimasel ajal võetud maha suuri maa-alasid vihmametsa ning tarbides palmiõliga produkte aitad kaasa vihmametsade hävingule. Nutella muutis enda toorme kasutust pärast tarbijate pahameelt ning nüüd kasutab jätkusuutlikult toodetud palmiõli.
Hea veebileht, kust saab muuhulgas ka vaadata kui suur on keskkonna mõju kümnel kõige loodusvaenulikumal toiduproduktil: Taking a Bite Out of the Environment: Top 10 Most Environmentally Destructive Foods
Kuhu sõidan ja kuidas sõidan?
Aeg kui kallim ressurss on miski, mida saab ühistranspordis väga kenasti kasutada efektiivselt. Muidugi on vaja ka hajaasustusega piirkonnas sõita autoga ning siinkohal on konkurentsitult kõige loodusõbralikum CNG gaasiga auto ning sellega sõitmine maksab ainult umbes 3 eurot 100 kilomeetri kohta. Olles ise väga suur lennuki kasutaja, siis tegemist on katastroofilist keskkonda saastava transpordivahendiga ning rongid on palju sõbralikumad.
See on ainult väike osa tegevustest, millest juhindudes saab ökoloogilist jalajälge vähendada ning kõik eelnevalt loetletu on ideaal, millest olen ka ise veel päris kaugel, kuid liigun sinna suunda.
Madis Roodla, Noorte Sotsiaaldemokraatide juhatuse liige