EKRE ja Sinine Äratus avaldasid arvamust, et riigisaladuse kaitse mõttes peaks kehtima etniline profileerimine. Antud ettepanek ilmestab, et EKRE kui ka selle noorteorganisatsioon loodab luua täiendavaid nõudeid just etniliste mitte-eestlaste jaoks, mis oleks mitte ainult diskrimineeriv, vaid ei tagaks ka otsustavalt suuremat riigisaladuste kaitset. Ilmselge on aga see, et inimese päritolu ei ennusta truudust riigile. Paljud mitte-eesti päritoluga Eesti kodanikud ja elanikud on ka „etnilistest“ eestlastest palju patriootlikumad ja hoolivamad.
Riigireeturiks ei saada seetõttu, et veri polevat piisavalt puhas. Fakt on see, et enamik inimesi langetab elus neile isiklikult ratsionaalsetena tunduvaid valikuid. Kui puudub tõeline patriotism, vastutustunne oma kaasmaalaste ees ja selgroog, siis olukorras, kui mittevahelejäämise võimalus on kõrge ja tasu on piisavalt suur, on lihtne riigireeturi libedale ja häbiväärsele teele astuda. Neid näiteid on paraku olnud mitutki viimastel aastatel Eestis. Riigireeturite nimekirja kuuluvad Sinise Äratuse vaatevinklist inimesed, kelle tausta polnuks vajalik enne riigisaladustele ligipääsu andmist eriti kontrollidagi. Üks neist on Herman Simm. Jutt on 100% etnilistest eestlastest, kelle veri pole teisest rahvusest eellaste poolt „solgitud“, kui EKRE ja Sinise Äratuse liikmete armastatud terminoloogiat kasutada.
Mida aga tuleb teha riigireeturite kiiremaks ja tõhusamaks tuvastamiseks? Tuleb kehtestada rangemad nõudmised kõikide riigisaladustele ligipääsu omavate riigiametnike suhtes. Kui alusetult tõhustada kontrolli mitte-eestlastest riigiametnike üle, siis selline meede mitte ainult rängalt diskrimineeriks neid, vaid ei omaks ka soovitud tulemust. Kui ühiskond tunneb, et riigireeturite vahelejäämisi on viimasel ajal liiga palju olnud, tuleb tõhustada kontrolli kõigi ametnike suhtes. Jätta selle tõhustatud kontrolli alt kõige suurema grupi – etnilisi eestlasi – oleks mõttetu.
Samuti tuleb meeles pidada, et riigireeturite avastamine vihjab sellele, et karistamatult riigisaladusi välisriikidele edastada ilma vahelejäämise kartuseta pole võimalik. Seega võib Metsavase kinnipidamisega seotud paanika osutuda põhjendatuks. See on positiivne ja kasulik meie julgeolekule, kui riigireeturid üles leitakse. Seega meil tegelikult oleks alust muretseda julgeoleku pärast, kui riigireetjate kinnipidamist hoopis ei toimuks. Luuretegevus toimub ju igal juhul. Siiski põhjalikum taustakontroll ja muud põhjendatud ametnike järelevalve meetmed aitavad meie ühist julgeolekut tõhustada. Selleks aga tuleb kuulata ära eksperdid ja õppida rahvusvaheliste kogemuste põhjal, mitte õhutada paanikat või müüa marurahvuslust julgeolekust hoolimise petliku udu taga.
Kui järgiksime Sinise Äratuse üleskutset, ei saaks EKRE esimees kunagi ministriportfelli omada ega riigiametnik olla, sest nende töökohtadega kaasneb ühtlasi ka ligipääs riigisaladustele. Arvestades seda, et Mart Helme suguvõsas on vene rahvusest esivanemaid olnud, saaksid konservatiivid pelgalt koalitsiooniliikmed ilma ministriportfelliteta olla. Pealegi kahtlen ma selles, et Eestis elab palju täielikult etniliselt “puhtaid” eestlasi, sest see on teaduslikult tõestatud tõik, et eestlaste kui ka muude paljude rahvuste veres on läbi ajaloo segunenud erinevate rahvuste verd. Faktide vastu vaielda on totter.
Kui kõik EKRE valimislubadused oleksid ellu viidud (mis igal juhul ei juhtu põhjusega, et paljud neist on vastuolus Põhiseaduse ja põhiõigustega), ootaks meid täielik demokraatia krahh, kus demos’e ja kratos´e asemel jääks ainult väga piiratud otsustus- ja liikumisvabadusega demos, millele väikese vahega järgneks autokraatia poole kaldumine. Rahvas oleks sunnitud elama autoritaarses režiimis, mis lõpuks viiks riigi krahhini. Ajalooliselt taoliste režiimide eluiga oli reeglina lühike, aga nende all kannatanud inimeste elud seevastu sünged.
Pavel Prokopenko (Noorte Sotsiaaldemokraatide juhatuse liige) ja Mark Gerassimenko
Foto: By Kaupo Kalda – Chancellery of the Riigikogu, CC BY-SA 4.0, https://commons.wikimedia.org/w/index.php?curid=57932971