Kutseharidus on olnud riiklikuks prioriteediks aastaid, kuid sellegipoolest ei ole suudetud nii era- kui ka eurooparahade eest tagada efektiivne koolide rahastusmudel ning hariduse kvaliteet. Noored Sotsiaaldemokraadid esitasid Haridus- ja Teadusministeeriumile Kutseasutuse seaduseelnõu muudatusettepanekud.
Haridus- ja Teadusministeerium saatis veebruaris kooskõlastusringile Kutseasutuse seaduseelnõu, mille kohaselt säiliks edaspidigi kutseasutuste pearahasüsteem, mille kohaselt maksab kutsekoolide õpilaskoht 0,88 gümnaasiumi õpilaskohast. Olgu siinkohal toodud näide naaberriigist Soomest, kus on taoline suhe 1,72 kutsekoolide kasuks.
“Soome ja Eesti rahastamismudelite v]rdlus näitab selgesti riigi prioriteete. Soomes on kutsehariduse tase oluliselt k]rgem ning seal pööratakse suurt tähelepanu hariduse vastavusele tööturu vajadustele,” ütles noorsotside haridusvaldkonna juht Elis Tootsman.
Noorsotsid esitasid Haridus- ja Teadusministeeriumile ettepaneku käistleda kutsekoolide ja gümnaasiumide rahastamist üheselt, mis tõstaks kutsekoolide rahastamist 0,12 koefitsenti. “Kutsekoolidele on eraldatud nii Euroopa fondide kui ka erasektori rahasid, kuid sellele vaatamata ei ole kutsehariduse tase Eestis parananenud. Nende summade eest on peamiselt finantseeritud koolide renoveerimist ning juurdeehitusi, kuid haridusliku kvaliteedi parandamine on jäänud teisejärguliseks või koguni tegemata,” ütles Tootsman. “Kutsekoolide rahastamine nõuab kindlasti ülevaatamist ja muutmist, sest nagu näha, praegune süsteem efektiivset koolikorraldust ei kindlusta,” lisas Elis Tootsman.
Esitatud ettepanekute kallal on noored töötanud kolm nädalat, mille juures on võtnud arvesse Euroopa õpilasorganisatsiooni ning Eesti Õpilasesinduste Liidu kutsehariduse seisukohti ning uuritud ka Haridus- ja Teadusministeeriumi sellekohaseid statistilisi andmeid. “Loodame, et ministeerium võtab aega ka meie ettepanekutega tutvuda,” ütles noorsotside haridusvaldkonna juht Elis Tootsman.